Suðuroy
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2020) |
Suðuroy (Lõunasaar, taani keeles Suderø) on Fääri saarte lõunapoolseim saar. Selle pindala on 163,7 ruutkilomeetrit. 2017. aastal oli seal 4607 elanikku, kuid 1950. aastatest on rahvaarv järk-järgult vähenenud. 2005. aastal oli rahvaarv 5036. Suðuroy piirkond koosneb sellest saarest ja Lítla Dímunist, mis on asustamata saar Suðuroyst põhja pool.
| Suðuroy | |
|---|---|
 Suðuroy asukoht Fääri saarestikus | |
| Saarestik | Fääri saared |
| Koordinaadid | 61° 32′ N, 6° 51′ W |
| Pindala | 163,7 km² |
| Pikkus |
32 km  |
| Laius |
9 km |
| Kõrgeim koht |
Gluggarnir (610 m) |
| Elanikke |
4588 (2018) 28 in/km² |
Need on Suðuroy asulad (loetletud põhjast lõunasse): Sandvik (taasasutatud kui asula 19. sajandi alguses) Hvalba, Froðba, Tvøroyri, Trongisvágur, Øravík, Fámjin, Hov, Porkeri, Vágur, Famara (taasasutatud 2010), Akrar, Lopra ja Sumba.
Üks iidne asulakoht, Víkarbyrgi, hüljati 1990. aastate lõpus. Veel üks asula, Akraberg hüljati musta surma tõttu 1350. aasta paiku; sel ajal seal elanud inimesed tulid Friisimaalt ja legendi kohaselt saavad Hørgi (Sumba) elanikud oma esivanemate jälgi ajada selle asulani, mis asus saare lõunapoolsemas punktis.
Veel kaks asundust loodi 20. sajandi keskel: Botni – Vágurist loodes ja Tjaldavík – Øravíkust kagus asuvas lahes. Mõlemad paigad on jälle hüljatud.
Suðuroy on ka Fääri saarte 18 saare ainus saar, kus on söekaevandused, millest üks on endiselt aktiivne. See asub Hvalbas tunneli lähedal. Muud söekaevanduste olid Rangabotnuris, Trongisváguris ja Fámjinis.
Loodus muuda
Suðuroy kõrgeim punkt on mägi Gluggarnir (610 meetrit), kuid kuulsaim tipp on kindlasti Sumba külast loodes asuv Beinisvørði mägi. Beinisvørði ja selle maastikku on kiitnud kohalik luuletaja Poul F. Joensen (1898–1970), aga ka teised Fääri saarte luuletajad. Suðuroy on saar, kus on kõige rohkem laidusid ja skääre. Suðuroy ning saare ümber asuvad laiud ja skäärid kokku lugedes, saab arvuks 236.
Oluline linnuala muuda
BirdLife International on määranud saare läänepoolse osa oluliseks linnualaks, kuna see on oluline merelindude, eriti jää-tormilindude (100 000 paari), Atlandi tormipääsu (2500 paari), karikormorani (200 paari), kaljukajaka (39 000 paari), lunnide (20 000 paari), lõunatirkude (31 900 isendit) ja krüüslite (400 paari) pesitsuskohana.[1]
Taristu ja turism muuda
Suðuroyd ülejäänud saartega ühendab parvlaev Smyril, mis sõidab kaks kuni kolm korda päevas Tórshavni ja Suðuroy vahel. Parvlaeva sadam Suðuroys asub Krambatangis, Trongisvágsfjørðuri fjordi lõunaküljel. Reis kestab kaks tundi. Suðuroys on kaks bussiliini, liin 701 kulgeb Fámjini ja Sandvíki (põhiliin) vahel ja liin 700, mis sõidab Tvøroyri ja Sumba (lõunapoolne liin) vahel. Froðbas on helikopteri maandumisplats. Tórshavni ja Vágari lennujaama tehakse helikopterilende.
Suðuroy elektrivõrk pole teiste saartega ühendatud.[2] SEV arvutab, et kaks 900 kW võimsusega tuulegeneraatorit võiksid säästa diislikütust aastas rohkem kui 6 miljoni Taani krooni väärtuses.[3]
Tvøroyrist on looduskaunis jalutuskäik üle mägede Hvannhagi orgu. Seal avaneb kauneid vaateid orule ning Lítla Dímunile ja Stóra Dímunile ning merele. Sellesse orgu ei vii ühtegi teed.
Kaljud muuda
Vágseiði on koht, kus on 200 meetri kõrgused kaljud lõuna poole, kuid tee on mere ääres, sealseid skääre nimetatakse Heltnarnariks ja Vágseiði kaljut Múlatangiks.
Eggjarvegur, Vágsfjørður fjordi lõunaküljel, viib üles Eggjarnarini, 200 m kõrgusele järsule kaljule vaatega lõunas asuva Beinisvørði ja põhjaosas Vágseiði poole. Eggjarnaril võivad külastajad leida kaks betoonpunkrit, mis olid Teise maailmasõja ajal Suurbritannia vaatluspunktid. Samuti on mah ajäetud endine Loran-C radarijaam, kuna see suleti 1970. aastate keskel.
Eggjarnarist lõuna pool asub Lopra maakitsus, Lopranseiði, mis on umbes 50 meetrit üle merepinna. Lopranseiði kaljudest vaid mõne meetri kaugusel asub Lopranshólmuri laid. Beinisvørði pankrannik asub Lopranseiðist lõunas, vahepeal on mõned skäärid, kus 1742. aastal hukkus Hollandi laev SS Westerbeek. Pardal oli 85 meest, kolm hukkusid laeva ümberminekul, üks kukkus kaljule ronides alla, kuid kaheksakümmend meest jäid ellu. Nad pidid ellujäämiseks ronima vertikaalsest kaljust üles, nad leidsid kaljust koha, kus nad saaksid seista ja ronisid laevalt kaljule murtud masti abil.
Fámjin muuda
Fámjin on üks kahest külast, mis asuvad Suðuroy läänerannikul, teine on Sumba. Kõik ülejäänud külad asuvad idarannikul. Fámjinil on lahe keskel spetsiaalne riff, mis sulgeb mõõna ajal lahe, välja arvatud meeste tehtud kanal, et kalalaevad saaksid kalale minna. Väike kalasadam asub selle rifi sees. Vahetult küla kohal on järv, mida nimetatakse Kirkjuvatniks, tee algab kiriku lähedalt. Veel üks vaatamisväärsus Fámjinis on kaljud ja läänes asuv kuristik, mida nimetatakse Prestgjógviks (Preester Gorge). Fámjini peamine vaatamisväärsus on aga kiriku sees rippuv Fääri saarte lipp Merkið. Selle valmistasid 1919. aastal mõned Kopenhaagenis õppinud Fääri saarte õpilased. Üks neist oli Jens Oliver Lisberg Fámjinist. Lipp ei olnud Fääri saarte ametlik lipp kuni II maailmasõjani, mil Fääri saared okupeeriti Inglisma, Taani ja Saksamaa poolt ning saared vajasid oma lippu. Sellest ajast alates on Merkið Fääri saarte ametlik lipp. Fámjini kiriku sees on ka Fámjini kivi, mis on vana ruunikivi.
-
Akrabergi tuletorn, ehitatud 1909. aastal -
Vaade lõuna poole Akrabergilt, mis on Suðuroy lõunapoolseim tipp -
-
Läänerannik Beinisvørði ja Váguri vahel -
-
Hov, mis asub Borgaknappuri taustal -
-
Tvøroyri nähtud Smyrililt -
-
-
Sandvíki läänerannik -
Ásmundarstakkur, Sandvíkist läänes -
Smyril, parvlaev, mis sõidab Suðuroy ja Tórshavni vahel -
Hvannhagi -
Vaade põhja poole Beinisvørðist
Viited muuda
- ↑ BirdLife International. (2012). Important Bird Areas factsheet: Suduroy. Downloaded from http://www.birdlife.org on 2012-02-24.
- ↑ Mikladal, Poul A. (detsember 2005). "Sustainable energy in the Faroe Islands - the role of hydropower" (PDF). Faroese Prime Minister's Office. Lk 15. Vaadatud 1.03.2017.
- ↑ "SEV recommends wind turbines for Suðuroy". SEV. 2. oktoober 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 2.03.2017. Vaadatud 1.03.2017.