Sophie Brandenburg-Ansbachist (1485–1537)

Sophie (Sophie Brandenburg-Ansbachist, saksa Sophie Brandenburg-Ansbachist; 10. märts 1485 Ansbach – 24. mai 1537 Liegnitz) oli Brandenburg-Ansbachi markkrahvi tütar ning abielu kaudu Legnica ehk Liegnitzi hertsoginna.

Elu muuda

Sophie oli Brandenburg-Ansbachi markkrahvi Friedrich II. ning Zofia Jagiellonka (Poola kuninga Kazimierz IV tütre) tütar. Tal oli 10 venda ja 6 õde.

24. novembril 1518 abiellus ta Sileesia ehk Liegnitzi hertsogi Friedrich II-ga, kes ehitas Liegnitzisse uue linnuse ning selle renessanss-stiilis peaportaalile lisati ka abielupaari portreed.^[1] Samuti kujutati abielupaari Ligenitzi Jumalaema kiriku aknal.^[2]

Lisaks Friedrich II tütrele Sophiele oli Liegnitzi hertsoginnaks hiljem ka tema samanimeline nõbu (1535–1587), kes oli tema venna Georgi tütar.

Järeltulijad muuda

Sophie abielust sündisid järgmised lapsed:

Friedrich III (1520–1570), Liegnitzi hertsog; abiellus 1538 Mecklenburgi printsessi Mecklenburgi Katharinaga (1518–1581);
Georg II (1523–1586), Briegi hertsog; abiellus 1545 Brandenburgi Barbaraga (1527–1595);
Sophia (1526–1546), abiellus 1545 Brandenburgi tulevase kuurvürsti Johann Georgiga (1525–1598).

Sugupuu muuda

Sophie Brandenburg-Ansbachist (1485–1537)	Friedrich II (1460–1535), Ansbachi valitseja	Albrecht Achilles (1414–1486), Brandenburgi kuurvürst	Friedrich I (1371–1440), Brandenburgi kuurvürst
			Elisabeth Baierist, Baieri hertsogi tütar
		Anna von Sachsen (1437–1512)	Friedrich II (1412–1464), Saksi hertsog
			Margarethe Austriast, Ernst Raudse (Habsburgi) tütar
	Zofia Jagiellonka (1465–1512)	Kazimierz IV (1427–1492), Poola kuningas	Jogaila (1351–1434), Algirdase poeg
			Sophia Holszanyst (1402–1461), Jogaila viimane abikaasa
		Elisabeth von Habsburg (1437–1505)	Albrecht II (1397–1439), Saksa kuningas
			Elisabeth von Luxemburg, keiser Sigismundi tütar

Viited muuda

↑ Izabella Gawin, Dieter Schulze, Reinhold Vetter: Schlesien: deutsche und polnische Kulturtraditionen in einer europäischen Grenzregion, DuMont Reiseverlag, 1999, S. 82
↑ http://www.legnica.luteranie.pl/fenster.htm

Kirjandus muuda

A. Sammter, Chronik von Liegnitz, Druck von W. Pfingsten, 1868, lk 204–205.

Välislingid muuda

[1] Izabella Gawin, Dieter Schulze, Reinhold Vetter: Schlesien: deutsche und polnische Kulturtraditionen in einer europäischen Grenzregion, DuMont Reiseverlag, 1999, S. 82

[2] ttp://www.legnica.luteranie.pl/fenster.htm

[1]

[2]