Soosaare soo
|
See artikkel on Viljandi maakonna soost; Järva maakonna soo kohta vaata Soosaare raba (Järva maakond) |
Soosaare soo on soo Viljandi maakonnas ja on osa Alam-Pedja looduskaitsealast (Soosaare sihtkaitsevööndi pindala on 1541,9 ha). Soosaare soo paikneb Alam-Pedja kaitseala lahustükina Võrtsjärve nõos, Soosaare soostiku põhjaosas. Soosaare soo moodustab suurema osa Soosaare soostikust, mis ulatub lõuna suunas Eesnurga külani. Omakorda moodustab Soosaare soost suurima osa Soosaare raba.
Soosaare soo lahustükk liideti Alam-Pedja looduskaitsealaga 2007. aastal sihtkaitsevööndina, mille kaitse-eesmärk on metsa- ja sookoosluste looduslikkuse taastamine ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse.[1][2]
Rikutud soode seisundi parandamiseks on LIFE programmi ja KIKi looduskaitseprogrammi toetusel, projekti LIFE MIRES ESTONIA raames kavandatud soo taastamistegevused ala põhjaserval paiknenud freesturbaväljal ja rabanõlval paiknevates vanades turbavõtukohtades. Taastamistegevuste mõjuala - 167 ha - jääb valdavas osas kaitseala piiridesse[3].
Soo teke muuda
Soostik paikneb Võrtsjärve nõo põhjaosas. Maakoore kerkimise tõttu kujunes Varaholotseeni teisel poolel Ürg-Võrtsjärve lahe asemele ulatuslik sisejärv, nn Suur-Võrtsjärv. Selle veepind oli tänapäevasest kõrgem ja järve pindala suurem, eriti loode ja kirde suunas. „Järve loodeosa kiirema kerkimise tõttu kujunes Keskholotseeni algul Suur-Võrtsjärvest väljavool Emajõe orgu, järve pind hakkas alanema ja tema pindala vähenema“[4]. Eelnevalt üleujutatud loodeosas hakkas maapind tasapisi soostuma. Pisut madalamatel aladel, mis täielikult ära ei kuivanudki, on sood tänapäevani. Algsest madalsoofaasist on Soosaare soostiku suurim ala, Soosaare raba, jõudnud kõrgsoofaasi. Taimede mittetäieliku ladestumise tulemusena on tekkinud turbakiht, mille tüsedus ulatub peaaegu seitsme meetrini.
Kasvukoha- ja elupaigatüübid muuda
Soosaare soo kasvukohatüübid (Paal, 1997 järgi) on inventeeritud 1997. aastal Jaanus Paali ja 2010. aastal Eestimaa Looduse Fondi (vaatleja Indrek Tammekänd) poolt. Inventuuride käigus määratleti puis-mättaraba (3221p), älveraba (3222) ja puis-laukaraba (3223p), õõtsik-siirdesoo (3122) ja rohu-siirdesoo (3121) [5]. Natura 2000 elupaigatüüpidest on Soosaare soo suuremas osas kaetud looduslikus seisundis rabade (7110); siirdesoo ja rabametsade (91D0), looduslike huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160) ning inimtegevusest rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabadega (7120). Natura elupaigatüüpide eestikeelsed vasted ja klassifikatsioon toetuvad Jaanus Paali (2007) [6] koostatud jaotusele. Sulgudes olevad kaldkirjas numbrid tähistavad Natura 2000 elupaigatüüpide koode, mis on ära toodud Euroopa loodusdirektiivis. Rabad on looduskaitseliselt Natura 2000 kõrge tähtsusastmega kooslused ja Eesti riigi jaoks on tegemist vastutuskooslustega.
Soosaare soo turbakaevandused muuda
Soosaare soo on määratletud turbamaardlana nii põhja- kui lõunaosas. „Raba ääreala reljeef on liigestatud ca 10 m laiuste ja kuni 100 m pikkuste turbaaukudega, kust juba 19. sajandil võeti käsitsi turvast. Turbaaukude sügavus on hetkel 0,2–0,7 meetrit.[7]. Samuti on Soosaare sohu rajatud mitu freesturbavälja. Raba põhjaosa kaevandusala pärineb ilmselt 1970. aastatest ning see jäeti maha 1990. aastatel. 2015. aasta seisuga on turba kaevandamine Soosaare soo sihtkaitsevööndi piires lõpetatud. Turba kaevandamine jätkub freesturbaväljadel soo lõunaosas – I, II ja III turbatootmisalal; nt 2012. aastal kaevandas Soosaare maardlas AS Kraver Soosaare ning Tässi turbatootmisaladelt kokku 11,5 tuhat t vähelagunenud turvast; AS Mikskaar kaevandas Raba-Jaani turbatootmisalalt 0,1 tuhat t hästilagunenud turvast. IV turbatootmisala asus Soosaare sihtkaitsevööndis, mille sulgemine päädis AS Kraveri ja Viljandimaa keskkonnateenistuse vahelise kohtuprotsessiga 2008. aastal. AS Kraver taotles kahju hüvitamist, mis oli seotud geoloogiliste uuringutega Soosaare rabas, kuna puudus teave, et kõnealust sood kavatsetakse võtta kaitse alla. „Kuna Viljandimaa keskkonnateenistusele ei olnud uuringuloa andmise menetluse ajal teada asjaolud, et ala võib kujuneda tulevikus Natura 2000 eelvalikualaks“ [5] ja et sellest edasi moodustatakse sihtkaitsevöönd, jättis kohus kaebuse rahuldamata.
Viited muuda
- ↑ Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri
- ↑ Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaitsekorralduskava 2016-2025
- ↑ Eestimaa Looduse Fond, Tartu Ülikool, Arheovisioon (2016). "Soosaare soo taastamiskava" (PDF).
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Raukas, Anto (koost.) 1995. Eesti Loodus Tallinn, Kirjastus Valgus
- ↑ 5,0 5,1 Paal, Jaanus; Leibak, Eerik (2013) Eesti soode seisund ja kaitstus. Eestimaa Looduse Fond
- ↑ Paal, Jaanus (2007) Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Teine täiendatud trükk. Auratrükk Tallinn, 308 lk.
- ↑ Kohv, Marko. 2013. Märgalade taastamiskavad Eestimaa Looduse Fond