Soome sussid (ka soome saapad, soome kingad) olid varasemal ajal heledast juhtnahast ninapealse lapiga pehmed jalatsid.[1]

Ajaloost muuda

Naiste soome sussid (ka susskingad) olid madalad, meeste omad (ka suss-saapad) olid ligi põlvini ulatuvate säärtega. Kui soome susse määriti korduvalt tökatiga, muutusid nad tumedaks ja vettpidavaks. Soomlaste eeskujul valmistatud soome susse kanti tööjalatsitena Kuusalus ja Virumaa rannakihelkondades 19. sajandi esimeses pooles. Hiljem, kuni 20. sajandi alguseni ka mujal Eestis.[1]

Põhjarannikul järjepidevalt peetud rannarahva pidustustel tõid külla tulnud soomlased alati vahetuskaupa, millest eriti hinnatud olid hülgenahast kõverate ninadega sussid ja kindad, kuna hülgenahk on eriti tihe ja ei lase vett läbi.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 197

Välislingid muuda