Ava peamenüü

Sir (hääldus [sö:r]) on inglise keelt kõnelevates maades, eeskätt Suurbritannias, tiitliga alamaadli hulka kuuluvate isikute (baronet ja rüütel) poole pöördumisel kasutatav viisakussõna. Tihti arvatakse ekslikult, et "sir" on tiitel.

Sõna "sir" viisakussõnanaRedigeeri

Pöördumis- või kõnetamisviisRedigeeri

Viisakussõna "sir" kasutatakse kas suulise pöördumise korral eesnime ees (näiteks "Sir Winston") või kirjaliku pöördumise korral ees- ja perekonnanime ees (näiteks "Sir Winston Churchill") – sel juhul kirjutatakse see eesti keeles suure algustähega ja harilikus ehk püstkirjas. Kui viisakussõna "sir" kasutatakse eestikeelses tekstis ilma isiku pärisnimeta, siis kirjutatakse see väikse algustähega ja kursiivis.

Vajadus kasutadaRedigeeri

Viisakusvormelit "sir" kasutatakse pöördumisel järgmiste tituleeritud isikute poole:

SuurbritanniasRedigeeri

Sõna "sir" kasutus koos tiitlit tähistavate postnominaalsete lühenditegaRedigeeri

Näiteid:

Kuid näiteks doktorikraadi ei kasutata koos viisakussõnaga "sir". Samuti ei kasutata sõna "sir" vaimulikkonnas:

Kui rüütliseisuse tunnused (näiteks ordenimärgid) on antud isikule, kes ei ole Suurbritannia ega Rahvaste Ühenduse kuningriigi kodanik, loetakse teda aurüütliks ning tema poole pöördumisel ei kasutata nime ees sõna "Sir".[viide?] Eestlastest on niisugused:

Sõna "sir" kõnetlussõnanaRedigeeri

Sõna "sir" kasutatakse ka kõnetlussõnana meesisikute poole pöördumisel.

Eestlased, kelle poole on kohane pöörduda viisakussõnaga "sir"Redigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri