Sinuhe jutustus

vanaegiptuse kirjandusteos

"Sinuhe jutustus" on tänapäeval tuntuim Vana-Egiptuse kirjandusteos[1].

Amenemhet I koos jumalatega bareljeefil.
"Sinuhe jutustuse" algus papüürusel Berlin 3022, Georg Mölleri faksiimileväljaanne.

Ehkki egüptoloogid on üldiselt arvamusel, et teos on pigem fiktiivne kui ajalooline, on selle aluseks osaliselt 12. dünastia ajal 1962 eKr aset leidnud juhtum, kui vaarao Amenemhet I mõrvati omaenda haaremis. Teos loodi 1875 eKr paiku, kuigi varaseim säilinud käsikiri pärineb alles Amenemhet III ajast u 1800 eKr.

Peategelane Sinuhe (vanaegiptuse Za-Nehet "sükomoori poeg" elab läbi mitmesuguseid seiklusi ja kannatusi, milles on paralleele hilisemate piiblimotiividega, üldinimlike motiivide kajastajana on teose anonüümset autorit nimetatud "Egiptuse Shakespeare'iks". "Sinuhe jutustust" peetakse värssteoseks, mida võidi ka avalikult ette kanda. Selle ajaloolisest populaarsusest annab tunnistust suur hulk koopiatest säilinud fragmente.

Teose tuntusele ja populaarsusele on aidanud oluliselt kaasa soome kirjaniku Mika Waltari 1945. aastal ilmunud romaan "Sinuhe, egiptlane", millest 1954. aastal valmis ka Hollywoodi film "The Egyptian" ("Egiptlane") ning mis on tõlgitud kahel korral eesti keelde (1954 Johannes Aavik, 2009 Piret Saluri).

Eesti keeles ilmus "Sinuhe jutustus" Sergei Stadnikovi tõlkes ja kommentaaridega esmalt ajakirjas Looming (1992 osaliselt, tervikuna 1996), hiljem eraldi väljaandena (Kodutrükk, 1996).

Viited muuda

  1. Miriam Lichtheim "Ancient Egyptian Literature, vol 1" London: University of California Press, 1975, ISBN 0-520-02899-6, lk 11

Kirjandus muuda

  • "Sinuhe jutustus: Egiptuse üliku elust ja seiklustest" Vanaegiptuse keelest tõlkinud ja kommenteerinud Sergei Stadnikov, toimetanud Jüri Henno. Tallinn: Kodutrükk, 1996, 203 lk; ISBN 9985805127