Vikipeedia

Simone Biles

Simone Arianne Biles (sündinud 14. märtsil 1997)[1] on Ameerika Ühendriikide sportvõimleja. Biles on 2016. aasta olümpiamängude mitmevõistluse, toenghüppe ja vabakava kuldmedalist ja tasakaalupoomi pronksmedalist. Ta kuulus 2016. aastal toimunud suveolümpiamängudel Rio de Janeiros[2] võistkondlikus arvestuses kuldmedali võitnud meeskonda.

Simone Arianne Biles
Isikuandmed
Riik Ameerika Ühendriigid
Sünniaeg 14. märts 1997 (27-aastane)
Sünnikoht Spring, Texas
Pikkus 142 cm
Sportlaskarjäär
Treener Laurent Landi
Medalid
Olümpiamängud
Kuld 2016 Rio de Janeiro Võistkondlik
Kuld 2016 Rio de Janeiro Mitmevõistlus
Kuld 2016 Rio de Janeiro Toenghüpe
Kuld 2016 Rio de Janeiro Vabaharjutus
Pronks 2016 Rio de Janeiro Poom
Maailmameistrivõistlused
Kuld 2013 Antwerpen Mitmevõistlus
Kuld 2013 Antwerpen Vabaharjutus
Kuld 2014 Nanning Võistkondlik
Kuld 2014 Nanning Mitmevõistlus
Kuld 2014 Nanning Poom
Kuld 2014 Nanning Vabaharjutus
Kuld 2015 Glasgow Võistkondlik
Kuld 2015 Glasgow Mitmevõistlus
Kuld 2015 Glasgow Poom
Kuld 2015 Glasgow Vabaharjutus
Kuld 2018 Doha Võistkondlik
Kuld 2018 Doha Mitmevõistlus
Kuld 2018 Doha Toenghüpe
Kuld 2018 Doha Vabaharjutus
Hõbe 2013 Antwerpen Toenghüpe
Hõbe 2014 Nanning Toenghüpe
Hõbe 2018 Doha Eri kõrgusega rööbaspuud
Pronks 2013 Antwerpen Poom
Pronks 2015 Glasgow Toenghüpe
Pronks 2018 Doha Eri kõrgusega rööbaspuud

Biles on neljakordne maailmameister (2013–2015, 2018) vabakavas (2013–2015, 2018), kahekordne maailmameister poomiharjutuses (2014, 2015) ning 2018. aasta maailmameister toenghüpetes. Ta on kuuekordne Ameerika Ühendriikide riistvõimlemise meister mitmevõistluses (2013–2016, 2018, 2019) ja ta on kuldmedali võitnud Ameerika Ühendriikide võistkondade liige 2014., 2015. ja 2018. aasta sportvõimlemise maailmameistrivõistlustel. Lisaks on ta kolmekordne maailmameistrivõistluste hõbemedalist (2013 ja 2014 toenghüpe, 2018 eri kõrgusega rööbaspuud) ja kolmekordne maailmameistrivõistluste pronksmedalist (2014 toenghüpe, 2013 ja 2018 tasakaalupoom). Kokku 25 maailmameistrivõistluste ja olümpiamängude medaliga, on ta tiitlivõistlustelt kõige rohkem autasusid saanud Ameerika võimleja. Bilesist sai kuues naine, kes on võitnud individuaalse mitmevõistluse nii maailmameistrivõistlustel kui ka olümpiamängudel. Biles püstitas Ameerika rekordi, saades kõige rohkem medaleid ühtedel olümpiamängudel naiste võimlemises (neli). 2018. aasta maailmameistrivõistlustel sai Bilesist naisvõimleja, kes on kõige rohkem kordi tulnud maailmameistriks mitmevõistluses (4) ja kellel on kõige suurem maailmameistrivõistluste medalite kogu (20). Temast sai ka maailmas kümnes ja Ameerikas esimene võimleja, kes on võitnud igal alal maailmameistri medali. Paljud vaatlejad peavad teda kõigi aegade parimaks võimlejaks.[3][4]

Elukäik muuda

Simone Arianne Biles on sündinud 14. märtsil 1997 Columbias Ohios.[5] Ta on pere kolmas laps.[6] Bilesi bioloogiline ema Shanon Biles ei suutnud alkoholi- ja uimastisõltuvuse tõttu hoolitseda Simone'i ega oma teiste laste, Adria, Ashley ja Tevini eest, mistõttu pidid lapsed tihti asendushoolduses viibima.[6][7][8] Bilesi bioloogiline isa Kelvin Clemons hülgas samuti sõltuvusega võideldes oma pere.[9][7] 2000. aastal asus Shanoni isa Ron[10] oma teise naise Nellie Cayetano Bilesi abiga ajutiselt Shanoni laste eest hoolitsema, kui ta oli teada saanud, et tema lapselapsed olid paigutatud hoolduskodusse. 2003. aastal adopteeris paar ametlikult kaks noorimat last, Simone'i ja Adria, ning Roni õde Harriet adopteeris kaks vanimat.[11][6][12] Simone'il on oma ema kaudu Belize'i kodakondsus ja ta viitab Belize'ile kui enda teisele kodule.[13] Biles ja tema perekond on katoliiklased.

2012. aastal läks Biles üle koduõppele, mis võimaldas tal suurendada oma treeningukoormust umbes 20 tunnilt nädalas 32-ni. Sellega saavutas ta 2012. aasta hooajal parema edu. Biles omandas keskhariduse koduõppes ning lõpetas 2015. aasta suvel. 2018. aasta alguses astus ta University of People'i ülikooli, kus ta asus õppima ärijuhtimist.

Sportlaskarjäär muuda

Algus muuda

Simone Biles proovis esimest korda riistvõimlemist kuueaastasena, kui käis lasteaiaga väljasõidul.[14] Sel päeval riistvõimlemist juhendanud instruktorid soovitasid Bilesil spordialaga jätkata ning veidi pärast seda liituski Biles Bannon's Gymnastixi treeninguprogrammiga.[15] Kaheksa-aastaselt hakkas Biles treenima Aimee Boormani käe all.[16]

Juunioride klass muuda

2011–2012 muuda

Biles alustas karjääri võistlusspordis 1. juulil 2011, kui võistles Houstonis American Classicu võistlustel.[17] Samal kuul võistles Biles veel U.S Classicu võistlustel Chicagos.[18] 2012. aastal alustas Biles oma hooaega samuti American Classicu võistlustel Houstonis, kus head saavutatud tulemused tagasid talle koha 2012. aasta Ameerika Ühendriikide riistvõimlemise meistrivõistlustel.[19] Pärast Ameerika Ühendriikide meistrivõistlustel võistlemist nimetati Biles USA riistvõimlemise juunioride rahvuskoondisse, mida juhtis aastatel 2001–2016 Márta Károlyi.

Seenioride klass muuda

2013–2015 muuda

Bilesi seeniorklassi debüüt leidis aset American Cupil, mis toimus märtsis aastal 2013.[20] Lisaks võistles Biles samal aastal Itaalias Jesolo linnas, kus ta võitis mitmeid esikohti. Pärast Itaalias võistlemist osales ta Saksamaal Chemnitzis kolmikkohtumisel Rumeenia ja Saksamaa vastu. Biles lõi kaasa ka 2013. aasta USA riistvõimlemise meistrivõistlustel, kus võitis mitmevõistluses kuldmedali ning saavutas hõbemedali kõikidel üksikaladel. Pärast meistrivõistlustel osalemist nimetati Biles Ameerika Ühendriikide seenioride rahvuskoondisse.[21] 2013. aasta oktoobris osales Biles ka riistvõimlemise maailmameistrivõistlustel Belgias, kus pääses kõikides alades finaali ning võitis kokku kaks kuld-, ühe hõbe- ja ühe pronksmedali.[22]

2014. aasta hooaja alguse pidi Biles õlavigastuse tõttu vahele jätma.[23] 2014. aasta esimene võistlus oli tal U.S. Classicul Chicagos, kus võitis mitmeid esikohti.[24] 2014. aasta USA riistvõimlemise meistrivõistlustel sai Biles taas USA meistriks mitmevõistluses ning võitis lisaks kaks kuldmedalit ja ühe hõbemedali üksikaladelt. Biles võistles ka 2014. aasta riistvõimlemise maailmameistrivõistlustel, kus ta võitis kolm kuldmedalit.[21]

2015. aastal võistles Biles AT&T American Cupil Mehhikos ja Itaalias. Lisaks nomineeriti Biles James E. Sullivani auhinnale.[25][21] Samal aastal võistles Biles ka U.S. Classicu võistlustel ja riistvõimlemise maailmameistrivõistlusel (Šotimaal), mõlemal võistlusel tuli ta mitmevõistluses meistriks ning võitis mitu kuldmedalit üksikaladelt.[21] Sellega sai Simone Bilesist esimene naine, kes on tulnud kolm korda järjest riistvõimlemise maailmameistriks.[26] 2015. aasta lõpuks oli Biles kokku võitnud 14 maailmameistrimedalit, millest kümme olid kuldmedalid. Nii palju medaleid polnud ükski ameeriklane veel võitnud.

2016 ja suveolümpiamängud Rio de Janeiros muuda

2016. aastal võistles Biles Pacific Rimi riistvõimlemise meistrivõistlustel Washingtonis ja Ameerika Ühendriikide riistvõimlemise meistrivõistlustel. Nendelt võitis ta kokku neli kuldmedalit ja ühe neljanda koha.[21] 10. juulil nimetati Simone Biles Rio de Janeiro 2016. aasta suveolümpiamängude koondisse. Peale Bilesi kuulusid koondisse veel Gabby Douglas, Laurie Hernandez, Madison Kocian ja Aly Raisman.[27]

7. augustil 2016. aasta suveolümpiamängudel pääses Biles kõikidel üksikaladel ja mitmevõistluses esimesena finaali. 9. augustil võitis Biles oma esimese kuldmedali riistvõimlemise võistkondlikul võistlusel ning kaks päeva hiljem sai ta kuldmedali mitmevõistluses. Bilesi võistkonnakaaslane Aly Raisman võitis mitmevõistluses hõbemedali ja venelanna Aliya Mustafina pronksmedali.[28] Lisaks võitis Biles toenghüppe üksikalalt kuldmedali 15,966 punktiga, edestades teise koha omanikku Maria Pasekat 0,7 punktiga. Poomiharjutuses sai Biles väikse vea tõttu pronksmedali punktiskooriga 14,733. Veel saavutas Biles naiste vabaharjutuste alal kuldmedali skooriga 15,966. Nelja olümpiamängude kuldmedaliga lõi Biles uue rekordi, olles kõige rohkem ühelt võistluselt kuldmedaleid saanud riistvõimleja.[29] Biles ja tema võistkonnakaaslane Gabby Douglas on ainukesed ameeriklastest naisriistvõimlejad, kes on mõlemad võitnud nii võistkondliku võistluse kui ka mitmevõistluse samadel olümpiamängudel. Douglas võitis mõlemad alad 2012. aastal Londonis ja Biles 2016. aastal Rio de Janeiros.

2017 muuda

Biles ütles intervjuus, et plaanis võtta terve 2017. aasta vabaks ning alustada uuesti treenimist aastal 2018.[30] Pärast suveolümpiamänge Rio de Janeiros kirjutas Simone Biles ka autobiograafia "Courage to Soar: A Body in Motion, A Life in Balance".[31] Biles osales sel aastal ka Ameerika Ühendriikide telesaates "Dancing with the Stars", kus oli paaris elukutselise tantsija Sasha Farberiga.[32] 2017. aasta oktoobris avalikustati, et Bilesi uus treener on Laurent Landi.

2018–2019 muuda

Bilesi 2018. aasta esimene võistlus oli juulis U.S. Classicu võistlustel, kus Biles võitis mitu kuldmedalit.[33] Lisaks osales ta 2018. aasta Ameerika Ühendriikide riistvõimlemise meistrivõistlustel, kus võitis kõikidel üksikaladel ja mitmevõistluses kuldmedalid. 2018. aasta oktoobris osales Biles riistvõimlemise maailmameistrivõistlusel Dohas. Biles võitis neli esikohta (võistkondlik, mitmevõistlus, toenghüpe, vabaharjutus), ühe teise koha (eri kõrgusega rööbaspuud) ning ühe kolmanda koha (poom).[21]

2019. aasta märtsis sai Biles esikoha Stuttgart World Cupil Saksamaal.[34] Lisaks osales Biles 2019. aastal GK US Classicul ning USA riistvõimlemise meistrivõistlustel. Meistrivõistlustel saavutas ta neli kuldmedalit (mitmevõistlus, toenghüpe, poom, vabaharjutus) ja ühe pronksmedali (eri kõrgustega rööbaspuud).[21]

Tunnustus muuda

Biles nimetati 2015. aasta detsembris USA aasta naissportlaseks ning oli selle aunimetusega neljas võimleja Ameerikas.[35] 2016. aastal valiti ta BBC 100 mõjukama naise hulka ja pärast maailmameistrivõistlusi nimetati ta ESPNW 25 mõjutaja hulka. Lisaks valis Naiste Spordi Sihtasutus ta aasta sportlaseks.[36][37] 2016. aastal oli ta Time Magazine'i ajakirja aasta inimese finalistide hulgas. 2017. aasta juulis võitis Biles parima naissportlase ESPY auhinna;[38] ta on teine ​​võimleja, kes on selle tiitliga pärjatud. 2017. aasta Teen Choice Awardsi auhinnagalal võitis Simone lemmiksportlase tiitli ning samal aastal pälvis ta ka Laureuse nimelise sportlase auhinna. Time Magazine nimetas Simone Bilesi üheks mõjukamaks inimeseks üle maailma. 2018. aasta detsembris teatati, et Biles on nimetatud ajakirja ESPN The Magazine 2018. aasta domineerivaimaks sportlaseks.[39][40][41] 2019. aasta veebruaris kuulutati välja, et Biles nimetati teist korda Laureuse aasta sportlaseks.

Isiklikku muuda

Biles on alates 2020. aasta augustist suhtes Ameerika jalgpalli mängija Jonathan Owensiga.[42]

18. jaanuaril 2018. aastal teatas Simone Biles Twitteris, et endine Ameerika Ühendriikide riistvõimlemise liidu füsioterapeut Larry Nassar on teda seksuaalselt ahistanud. Biles süüdistas ka USA riistvõimlemise liitu ahistamise varjamises ja probleemi eiramises.[43] Biles ei käinud Larry Nassari kohtuistungitel, nimetades Nassari nägemist emotsionaalselt liiga raskeks.[44] 2018. aasta 24. jaanuaril mõisteti Nassar süüdi 40–175-aastase vanglakaristusega.[45] 2018. aasta maikuus autasustati Simone Bilesi ja teisi Larry Nassari ohvreid Arthur Ashe'i julguse auhinnaga.

2016. aasta septembris teatas Biles, et tal on aktiivsus- ja tähelepanuhäire (tuntud ka kui ATH või ADHD) ,öeldes, et haigus pole midagi, mida peaks varjama.[46][47][48]

Sponsorid ja koostöö muuda

2015. aasta juulis sõlmis Biles koostöö Oktagoniga, kes toetavad ka Ameerika võimlejat Aly Raismani ja ujujat Michael Phelpsi.[49] 2015. aasta novembris sai temast Nike'i sponsoreeritud sportlane. Samal ajal avaldas ta ka GK Elite spordirõivastega eksklusiivse trikotaažide sarja.[50] 2015. aastal tegi Biles koostööd Core Poweriga, et saada selle silmapaistvate sportlaste meeskonna uueks liikmeks. Pärast 2016. aasta Rio mänge sai Biles toetusavaldused Procter & Gamble'ilt, The Hershey Companylt ja United Airlinesilt.[51] 2016. aastal tegi ta koostööd Spieth Americaga võimlemisvarustuse kollektsiooni loomises ning samuti sõlmis koostöö firmaga Beats By Dr Dre. 2018. aastal tegi Biles koostööd Caboodlesiga, et luua tootekollektsioon aktiivse eluviisiga naistele.[52]

Tulemused muuda

Juunioride klassis muuda

Aasta Võistlus Võistkondlik arvestus Mitmevõistlus Toenghüpe Eri kõrgusega rööbaspuud Poom Vabaharjutus
2011 American Classic     8   4
USA meistrivõistlused 14 7 22 10 12
U.S. Classic 20 5 5
2012 U.S. Classic     6  
USA meistrivõistlused     6 6 6

Seenioride klassis muuda

Aasta Võistlus Võistkondlik

arvestus

Mitmevõistlus Toenghüpe Eri kõrgusega rööbaspuud Poom Vabaharjutus
2013 American Cup  
City of Jesolo Trophy          
Chemnitz Friendly          
U.S. Classic 7 8
USA meistrivõistlused          
Maailmameistrivõistlused     4    
2014 U.S. Classic     4    
USA meistrivõistlused     4    
Maailmameistrivõistlused          
2015 American Cup  
City of Jesolo Trophy          
U.S. Classic     4    
USA meistrivõistlused     5    
Maailmameistrivõistlused          
2016 2016 Pacific Rim Gymnastics Championships    
U.S. Classic 5  
USA meistrivõistlused     4    
U.S. Olympic Trials (gymnastics)     4 4  
Olümpiamängud          
2017 ei võistelnud
2018 2018 U.S. Classic   10    
USA meistrivõistlused          
Worlds Team Selection Camp       4  
Maailmameistrivõistlused            
2019 2019 FIG Artistic Gymnastics World Cup series  
U.S. Classic   5    
USA meistrivõistlused          

Viited muuda

  1. ↑ "GymDivas.Us | Online Resource for Gymnasts in the United States". GymDivas. Vaadatud 7. juuli 2016.
  2. ↑ Dillman, Lisa (27.august 2016). "This young lady is light-years ahead of the competition". Los Angeles Times.
  3. ↑ Wiedeman, Reeves (August 12, 2016). "Simone Biles Becomes the Greatest Gymnast of All-Time". The New Yorker.
  4. ↑ Minutaglio, Rose (16.august 2016). "1984 Olympic Gold Medalist Mary Lou Retton Says Simone Biles 'Is The Greatest Gymnast Ever'". People Magazine.
  5. ↑ "Biography". Simone Biles official site bio.
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 Barron, David (16 Juuli, 2016). "Spring's Biles poised for perfection in Rio Games". Houston Chronicle.
  7. ↑ 7,0 7,1 "Simone Biles' ex- addict biological mom reveals family rift". 10. august 2016.
  8. ↑ Graves, Will (22. oktoober 2015). "As Rio nears, gymnastics' Biles is ready to take charge". Associated Press.
  9. ↑ Michael, Hardy (juuli 2016). "Gold Rush". Texas Monthly. Austin, Texas. Biles's father had abandoned her mother and was never present in his daughter's life.
  10. ↑ O'Neal, Lonnae (1. juuli, 2016). "The Difficulty Of Being Simone Biles". theundefeated.com. Vaadatud 19.august, 2016.
  11. ↑ "Simone Biles". Biography.com. Vaadatud 30.mai 2017.
  12. ↑ Minutaglio, Rose (27.juuni 2016). "How Gymnast Simone Biles Overcame Being Given up by Her Mother to Become an Olympic Gold Hopeful". People.
  13. ↑ Martin, Jill; Lopez, Elwyn, eds. (16. august 2016). "Simone Biles has support in another country: Belize". CNN.
  14. ↑ "Simone Biles Biography and Interview". www.achievement.org. American Academy of Achievement.
  15. ↑ Meyers, Dvora (8. juuli 2016). "Simone Biles: Mental Gymnastics". Buzzfeed. Vaadatud 14. juuli 2016.
  16. ↑ Park, Alice. "Simone Biles Is Taking Her Sport to New Heights". TIME.com. Vaadatud 30. juuli 2016.
  17. ↑ "McLaughlin, Skinner, Milliet win American Classic titles". USA Gymnastics. 2. juuli 2011. Vaadatud 15. juuli 2016.
  18. ↑ "2011 Cover Girl Classic Meet Results Women Competition I" (PDF). USA Gymnastics. Vaadatud 15. juuli 2016.
  19. ↑ "Winners Named at American Classic". USA Gymnastics. 6.mai 2012. Vaadatud 16. juuli 2016.
  20. ↑ Associated Press (26. veebruar 2013). "Kyla Ross out of American Cup". ESPN. Vaadatud 27.veebruar 2013.
  21. ↑ 21,0 21,1 21,2 21,3 21,4 21,5 21,6 "Simone Biles". USA Gymnastics. Vaadatud 31.oktoober 2015
  22. ↑ "Simone Biles Crowned Gymnastics All-Around World Champion". United States Olympic Committee. Vaadatud 31.oktoober 2015.
  23. ↑ "Biles withdraws from 2014 Pacific Rim Championships". USA Gymnastics. Vaadatud 31.oktoober 2015.
  24. ↑ "2014 Secret U.S. Classic – Meet Results" (PDF). USA Gymnastics. Vaadatud 12.august 2014.
  25. ↑ "Vote Now To Decide 2014's Most Outstanding Amateur Athlete". Amateur Athletic Union. Vaadatud 31.oktoober 2015.
  26. ↑ "Simone Biles Is First Gymnast To Win Three Straight World All-Around Titles While Gabby Douglas Earns Silver". United States Olympic Committee. Associated Press. 29. oktoober 2015. Vaadatud 29.oktoober 2015.
  27. ↑ Penny, Brandon (10. juuli 2016). "Simone Biles, Gabby Douglas, Aly Raisman Lead Olympic Women's Gymnastics Team". Team USA. Vaadatud 11. juuli 2016.
  28. ↑ Fincher, Julia (11.august 2016). "Simone Biles bests Aly Raisman for all-around gold". nbcolympics.com. Vaadatud 11.august 2016.
  29. ↑ Barnas, Jo-Ann (14.august 2016). "Biles becomes most decorated U.S. gymnast with Olympic vault gold". USA Gymnastics. Indianapolis, Indiana. Vaadatud 15.august 2016. With three golds, she has already set the U.S. mark for most gold medals in women's gymnastics at a single Games.
  30. ↑ "Simone Biles sets when to return to training". NBC Sports. Vaadatud 19. jaanuar 2017.
  31. ↑ Finley, Taryn (7.september 2016). "Simone Biles To Write A Memoir Aptly Titled 'Courage to Soar'". Huffington Post. Vaadatud 9.detsember 2018.
  32. ↑ "'Dancing With the Stars' 2017: Season 24 celebrity cast and partners revealed on 'GMA'". ABC News. 1.märts 2016. Vaadatud 1.märts 2016.
  33. ↑ "World, Olympic, U.S. champions expected to compete at 2018 GK U.S. Classic". USA Gymnastics. Vaadatud 16. juuli 2018.
  34. ↑ "Biles win's women's all-around at DTB Pokal World Cup". USA Gymnastics. Vaadatud 17.märts 2019.
  35. ↑ Axon, Rachel (10.detsember 2015). "Simone Biles named U.S. Female Olympic Athlete of the Year". USA Today.
  36. ↑ "Slideshow: 2014 espnW Impact 25". ESPN.
  37. ↑ "Sportswoman of the Year". Women's Sport Foundation.
  38. ↑ "Liukin, Johnson win ESPY Awards". USA Gymnastics. 16.juuli 2009.
  39. ↑ "The Dominant 20: The best of the best". ESPN. 11.detsember 2018.
  40. ↑ "The Dominant 20". ESPN. 11. detsember 2018.
  41. ↑ "Most dominant athlete of 2018: Simone Biles". The Undefeated. 11.detsember 2018.
  42. ↑ [1]
  43. ↑ Grinberg, Emanuella (16.01.2018). "Simone Biles says Larry Nassar abused her". CNN.
  44. ↑ Levenson, Eric (01.02.2018). "Simone Biles: I wasn't emotionally ready to face Larry Nassar again". CNN.
  45. ↑ Cacciola, Scott; Mather, Victor (24. jaanuar 2018). "Larry Nassar Sentencing: 'I Just Signed Your Death Warrant'". The New York Times (Ameerika inglise). ISSN 0362-4331. Vaadatud 10.12.2018.
  46. ↑ "Bravo, Simone Biles, for taking a stand against ADHD stigma". ESPN.com (inglise). 21.09.2016. Vaadatud 12.11.2020.
  47. ↑ Rodden, Janice (14.09.2016). ""Having ADHD and Taking Medicine for It is Nothing to Be Ashamed Of"". ADDitude (Ameerika inglise). Vaadatud 12.11.2020.
  48. ↑ Massie, Victoria M. (14.09.2016). "Simone Biles refused to be shamed for her ADHD medication after hackers leaked her private records". Vox (inglise). Vaadatud 12.11.2020.
  49. ↑ "Simone Biles Turns Pro". FloGymnastics. 29.juuli 2015.
  50. ↑ "Simone Biles Signs With GK Elite Sportswear". www.flogymnastics.com.
  51. ↑ "Core Power partners with Simone Biles". www.bevindustry.com.
  52. ↑ Ilchi, Layla; Ilchi, Layla (8. oktoober 2018). "Caboodles Re-brands, Partners With Simone Biles". WWD.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Simone_Biles&oldid=6404769"