Sensatsioonilisus
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2019) |
Sensatsioonilisus (inglise keeles sensationalism) on massimeedias teatud tüüpi toimetustaktika.
Sensatsioonilistes uudiselugudes valitakse ja sõnastatakse sündmused ja teemad nii, et see ergutaks ja erutakse lugejaid ja vaatajaid võimalikult palju. Selline uudiste stiil soodustab sündmustest kallutatud ja eelarvamustega mulje loomist, ilma heaks ajakirjandustavaks oleva neutraalsuseta, moonutades nii loo sisu.[1] Sensatsioonilisus võib tugineda reportaažidele üldiselt ebaolulistel teemadel, kuid kujutades neid ühiskonnale olulist mõju avaldavate sündmustena. Samas võib sensatsioonilisus käia kaasas ka tegelikult uudisevääriliste teemadega, esitledes neid teemasid triviaalselt või tabloidsel viisil, vastupidi professionaalse ajakirjanduse standardite üldistele eeldustele.[2][3]
Sensatsioonilisuse taktikate hulka kuulub tahtlik lollimängimine,[4] emotsioonidele apelleerimine,[5] vaieldav stiil, oluliste faktide ja teabe tahtlik väljajätmine[6] ning lärmakas ja enesekeskne käitumine eesmärgiga tõmmata tähelepanu. Triviaalset teavet ja sündmusi on mõnikord valesti esitatud ja liialdatud kui ühiskondlikult olulisi teemasid, sisaldades sageli lugusid üksikisikute ja väikeste inimrühmade tegevusest,[1] mille sisu on makrotasandi jaoks sageli tähtsusetu ja ebaoluline.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 "Issue Area: Sensationalism." Fairness and Accuracy In Reporting. Accessed June 2011.
- ↑ Stephens, Mitchell (2007). A History of News. New York: Oxford University Press. ISBN 978-0-19-518991-9.
- ↑ Thompson, John (22. juuni 1999). "The Media and Modernity". Mackay, Hugh; O'Sullivan, Tim (toim-d). The Media Reader: Continuity and Transformation. Sage Publications Ltd. ISBN 978-0-7619-6250-2.
- ↑ "Sensationalism." Merriam-Webster Dictionary. Accessed June 2011.
- ↑ "Sensationalism." Thefreedictionary.com. Accessed June 2011.
- ↑ "Issue Area: Narrow Range of Debate." Fairness & Accuracy In Reporting. Accessed June 2011.