Ava peamenüü
Selge keele liikumine sai alguse pärast II maailmasõda.

Selge keele liikumine (inglise plain language movement) on liikumine, mis sai alguse pärast II maailmasõda, kui paar vabatahtlikku ühendust ja üksikaktivisti ingliskeelsetes riikides selge keele liikumist eest vedama hakkasid.

Selge keel on lihtsa vormiga keel, mis on ebavajaliku info eemaldamisega arusaadavaks muudetud kõigile ühiskonna liikmetele. Siiski ei ole selge keel lihtsustatud keel. Arusaadava selge keele edasiandmine nõuab täpset sõnumi läbimõtlemist ja hoolikat lihvimist. Selge keel ei seisne ainult arusaadavuses, vaid vajalik on kogu teksti ülesehitus ehk ka visuaalsus ja teksti loogilisus.[1]

Selge keele liikumise mõte seisneb selles, et meid ei ümbritseks nii palju infomüra. Vähem infomüra aitaks kaasa oma tegevuse teadlikumale korraldamisele.

Mõnes riigis on selge keelega tegeletud aastakümneid, mujal ollakse selge keelekasutuse teadvustamisega alles algusjärgus. USAs, Kanadas ja Ühendkuningriigis hakati selge keele põhimõtetele vastavaid dokumente koostama juba 1970. aastatel.

AjaluguRedigeeri

Enne 1970ndaidRedigeeri

USAs on selge keele liikumise ajalugu olnud pikk ja kirju, eesmärgiga muuta valitsuse dokumendid selgemaks. Pärast II maailmasõda toetasid föderaaltöötajad, näiteks Jim Minor, selget keelt valitsuse dokumentides.[2]

1970ndadRedigeeri

Selge keele liikumine sai hoo sisse 1970. aastatel, kui föderaalne valitsus julgustas määruse kirjutajatel olla vähem bürokraatlikud. President Richard Nixon andis sellele hoo sisse, kui ta määras, et föderaalne register peab olema kirjutatud "lahkarvamuste tingimustel". 1977. aastal kehtestas Föderaalne Tekstide Komisjon rahvabändide raadiotele reeglid, mis olid kirjutatud lühikeste küsimuste ja vastustena, koos isiklike nimede, lausete ja selgete juhistega. Need regulatsioonid olid ilmselt esimesed, mis ilmusid täielikult selges keeles. Rahvabändide raadiod jätkasid nende reeglite järgimist. 1978. aastal andis president James Earl Carter hoo sisse valitsuse regulatsioonidele. Tänu sellele olid avaldatud regulatsioonid kirjutatud oluliselt selgemini. Samuti aitasid dokumentide kujunduse projekti meeskonnad paljudel kirjutada selges keeles regulatsioone ning nende avaldatud raamat "Juhised dokumentide kujundajatele" oli valitsusele abiks veel mitmeid aastaid.[2]

1980ndadRedigeeri

Tänu president Reaganile tehti valitsuses 1980ndatel ajutiselt edusamme. Agentuuride otsustada jäi, kas teha selgest keelest peamine eesmärk. Mõned seda ka otsustasid. Näiteks SSA (Social Security Administration) tegi endale peamiseks eesmärgiks tekste lugejatele selgemalt edastada, toimetades paljud teated selgesse keelde. Advokaatidele hakkas see huvi pakkuma. See oli oluline samm, et nad hakkaksid veenduma selge keele kasulikkuses. Professor Joseph Kimble'ist Thomas Cooley Õiguskoolist sai selge keele liikumise aktiivne eestkõneleja ja ta on sellel teemal avaldanud ka mitmeid artikleid.[2]


1990ndadRedigeeri

  • Selge keele liikumise organisatsioon PLAIN andis hoo sisse mitmetele presidendi märgete rakendamistele 1998. aastal.
  • President Bill Clinton andis hoo sisse memorandumile selge keele valitsuse kirjutisteks 1998. aastal.
  • President Clinton allkirjastas kaks täidesaatvat käsku: E.O. 12866 1993. aastal ja E.O. 12988 1996. aastal.
  • Asepresident Al Gore uskus, et selge keele kasutus tugevdab rahva usaldust valitsuse vastu. Ta hakkas iga kuu andma auhindu föderaaltöötajatele, kes võtsid ette bürokraatlikud sõnumid ja muutsid need selgesse keelde, et ka rahvas nendest aru saaks.[2]

2000ndadRedigeeri

  • Paljudel agentuuridel olid tugevad ja aktiivsed selge keele programmid.
  • USA valitsusametnik Arthur Levitt oli selge keele tšempion, kes sai aru, kui kriitiline on selge keel finantsilistes dokumentides.
  • FEMA (The Federal Emergency Management Agency) andis hoiatuse, öeldes, et selge keel on vajalik lugejate ohutuse jaoks.[2]

2010ndadRedigeeri

  • President Barack Obama allkirjastas selge keele kirjutamise akti 13. oktoobril 2010.
  • OMB (The Office of Management and Budget) andis hoo sisse elektrooniliste loetelude parandamisse 28. mail 2010.
  • President Obama andis 18. jaanuaril 2011 välja täidesaatva käsu 13563, milles seisab, et reguleeriv süsteem peab kindlustama selle, et regulatsioonid on juurdepääsetavad, järjepidevad, kirjutatud selges keeles ning nendest on lihtne aru saada.
  • OMB andis viimase hoo selge keele kirjutamise akti 13. aprillil 2011.[2]

Selge keelekasutuse eest võitlev ühendus ClarityRedigeeri

Clarity on rahvusvaheline juristidest, keeleinimestest ja ametnikest koosnev juristide algatusel asutatud vabatahtlik ühendus, mis loodi 1983. aastal Inglismaal Rugby linnas. Clarity eesmärk on propageerida selget keelekasutust seadusloomes, vältida keerukat juriidilist keelt ja muuta vananenud keeletavasid. Clarityl on üle 1000 liikme enam kui 50 riigis, näiteks Rootsis (liikmeid 22), Soomes (liikmeid 7) ja Eestis (liikmeid 2). Organisatsioon annab välja ajakirja Clarity ning korraldab üle aasta rahvusvahelisi konverentse.[1][3]

Järgmine konverents toimub 2018. aastal Montrealis 25.–27. oktoobrini.[4]

Selge keelekasutuse nimel tegutsevad aktiivselt veel näiteks Plain Language Association InterNational PLAIN (rahvusvaheline, loodud Kanadas), Center for Plain Language (loodud USAs), Plain English Plus (loodud Austraalias), Association of Swedish Language Consultants (loodud Rootsis) ja Português Claro (loodud Portugalis).[1]

Selge keele rakendamise eeskujud maailmasRedigeeri

RootsiRedigeeri

Selge keele liikumine algas 1960. aastate keskpaigas. Seadusloome juriidiliselt kõrge taseme ja selge keele tagamiseks töötab justiitsministeeriumis eelnõude läbivaatamise talitus, kus ühtki eelnõu ei võeta vastu selle talituse nõusolekuta.[3]

HollandRedigeeri

Hollandi firma BureauTaal koostas Euroopa keeleõppe raamdokumendi põhjal keeletaseme hindamise programmi Texamen, sest selgus, et põhiseaduse tekstist ei saanud pooled hollandlased aru. Loodud programmiga hinnatakse Hollandi põhiseadust konkreetsete tunnuste järgi (nt sõnasagedus, lausete pikkus, umbisikuline tegumood). Loodud keeletaseme hindamise meetod on aidanud märgatavalt suurendada põhiseaduse tekstist arusaajate hulka (95%ni).[3]

BelgiaRedigeeri

2010. aasta lõpus algatasid Belgia Katholieke Hogeschooli õppejõud rahvusvahelise projekti "Selge keel", mille eesmärk on koostada selge keelekasutuse ja infodisaini õppekava ning rakendada seda esialgu kolmes Euroopa ülikoolis (Belgias, Portugalis ja Austrias) üheaastase diplomiõppe kursusena. Projekti "Selge keel" rahastust taotletakse Euroopa Komisjoni pidevõppe programmist. Töörühma tegevuses osaleb ka Eesti Keele Instituudi eurokeelehoolde üksus.[1]

USARedigeeri

2010. aastal võeti vastu selge kirjutamise seadus. See kohustab valitsusasutusi kirjutama selges keeles ja korraldama ametnikele sellekohaseid koolitusi.[3]

PortugalRedigeeri

Valitsus tellis mitmeosalise programmi "Simplegis" koostöös ettevõtjate, kultuuriametnike, juristide ja ametiühingutega.[3]

Lõuna-Aafrika VabariikRedigeeri

2008. aastal võeti vastu uus tarbijakaitseseadus, milles seisab, et tarbijakaitse juurde käib ka selge keelekasutus. Igasugune tarbijale mõeldud dokument peab olema koostatud nii, et keskmine tarbija mõistaks liigse pingutuseta selle sisu.[3]

Rahvusvaheline selge keele konverents EestisRedigeeri

2013. aastal toimus Euroopa keeltepäeva tähistamiseks esimest korda Eestis rahvusvaheline selge keele konverents, mille eesmärk oli muuta praegust mõtteviisi ning tõmmata tähelepanu eesti õigus- ja halduskeele olukorrale. Ametlikud dokumendid koosnevad pikkadest keeruka ülesehitusega lausetest, arusaamatutest väljenditest ja võõrsõnadest. Haldusasutuste koostatud dokumendid peaksid olema aga loomulikud ja vastama lugejate vajadustele. Selle saavutamiseks leiti, et alustada tuleb õiguskeelest. Kui seadused on kirjutatud selges keeles, avaldab see head mõju kõikide haldusdokumentide keelekasutustele. Sel juhul saab ka nende lugeja tekstist kohe aru ning see omakorda säästab aega, vähendab halduskoormust ja -kulu ning parandab riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste mainet.[3][5]

Konverentsi korraldasid Euroopa Komisjoni Esindus Eestis, Eesti Keele Instituut ja Eesti Keeletoimetajate Liit.[5]

Soovitusi selge keele edasiandmiselRedigeeri

Selge sõnumiga teksti koostades tuleks meeles pidada järgnevaid punkte.

Lugejad ja eesmärkRedigeeri

Alusta sellest, mida sa tahad oma tekstiga saavutada. Kui see õnnestub, siis mis edasi saab? Kuidas seda määrata? Mõtle, kes on su publik – nende vanus, amet, haridus, oskused. Millist teavet nad võivad juba teada ja mida nad veel vajaksid? Mida tahavad nemad saavutada sinu teksti lugedes? Selline viis oma publikut hinnates aitab välja valida parimad keele- ja kavandielemendid.[6]

ÜlesehitusRedigeeri

Selleks, et oma teksti jaoks õige ülesehitus valida, küsi endalt, milline on peamine ülesehitus, mida seda tüüpi tekstide puhul kasutatakse. Millise ülesehitusega on lugejad harjunud? Milline järjekord on lugejate jaoks loogilisem ja lihtsamini jälgitav? Näiteks menetluses on parem kasutada kronoloogilist järjekorda. Pikem aruanne on aga mõttekas üles ehitada peatükkidena.[6]

VisuaalsusRedigeeri

Teksti visuaalne välimus on sama oluline kui ülesehitus ja keel. Mõned olulisemad asjad, mille üle mõelda, on paigutus, teksti visuaalne teostus ehk tüpograafia ja informatsiooni graafika. Veendu, et teksti paigutades oleks palju ruumi, see aitab eraldada eri tekstiosi. Kasuta tähendusrikkaid pealkirju, mis aitavad lugejatel tekstist aru saada, ning vali šrifti ja tüübi suurus, mida on lihtne lugeda. Tee kindlaks, et teksti ja tausta vahel on piisavalt palju kontrasti ning ridade ja lõikude vahe oleks vähemalt sama suur nagu teksti tüübi suurus. Selleks, et informatsiooni esitada kaasahaaravamalt, lisa ka tabeleid, diagramme, fotosid ja graafikuid.[6]

VäljendusviisRedigeeri

Lõpuks mõtle sõnastuse peale. Mõned meetodid olenevad keelest, kuid peamine on sõnakasutus (kasuta kõige lihtsamaid sõnu, mis annavad edasi sama tähenduse), släng (väldi slängi kasutamist, kui just sinu lugejad sellega harjunud ei ole) ja laused (lausete pikkus võiks olla keskmiselt 15–20 sõna vahel). Kui oled oma teksti selges keeles valmis saanud, siis viimane samm on üle vaadata, kas ka sinu publik sellest aru saab.[6]

HinnangRedigeeri

Enne teksti saatmist vaata alati üle, kas see on hästi õnnestunud tekst. Siin võib vahel vaja minna oma teksti toimetamist või võib lasta kellelgi teisel see üle vaadata. Kui võimalik, vii läbi mõned katsetused lugejatega. Seda võib teha uuringute, intervjuude või ka selliste inimeste abil, kes esindavad sinu lugejaid. See ei pruugi alati vajalik või efektiivne olla, kuid see on väga oluline tekstide puhul, millel on suur lugejaskond.[6]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri