Schreckhorn
See artikkel vajab toimetamist. (September 2021) |
Artiklis puuduvad viited. (September 2021) |
Schreckhorn on mägi Berni Alpides. See on kõrgeim tipp, mis asub täielikult Berni kantonis. Schreckhorn on põhjapoolseim neljatuhandeline Euroopas.
| Schreckhorn | |
|---|---|
 Schreckhorn vaadatuna põhja poolt | |
| Kõrgus | 4078 m |
| Asukoht | Berni kanton, Šveits |
| Ahelik, mäestik | Berni Alpid |
| Suhteline kõrgus | 795 m |
| Koordinaadid | 46° 35′ 24″ N, 8° 7′ 5″ E |
  | |
Schreckhorn asub 10 km Grindelwaldist kagus Ülemise ja Alumise Grindelwaldi liustiku vahel. Piirkonna moodustavad asustamata liustikuorud, suur Aare liustik ja Fiescheri liustik. Lauteraarhorni tipp asub väga lähedal ja ulatub peaaegu samale kõrgusele. Berni Alpide kõrgeim tipp Finsteraarhorn asub 6 km lõuna pool.
Geoloogiliselt on Schreckhorn Aarmassiivi osa.
Ronimisajalugu muuda
Esimese mäkketõusu tegid 16. augustil 1861 Leslie Stephen, Ulrich Kaufmann, Christian Michel ja Peter Michel. Nende tõusutee, ülemise Schrecki uurde kaudu Schrecksattelile ja siis kaguseljakule, oli tavamarsruut järgmiseks 50 aastaks, kuid nüüd kasutatakse seda harva.
Tippu üritati mitu korda enne sedagi, eriti Šveitsi loodusteadlane Joseph Hugi 1828. aastal ja Pierre Jean Édouard Desori (Šveitsi geoloog) teejuhiga seltskond 1842. aastal.
Esimese tõusu edelaseljakult – Schreckhornile ronimise tavamarsruut – tegid John Wicks, Edward Branby ja Claude Wilson 26. juulil 1902. Nad otsustasid kohalike teejuhtide abita väga järsule seljakule ronida ja neil õnnestus tippu jõuda. Loodeseljakule (Andersongrat) ronisid 7. augustil 1883 esimestena John Stafford Anderson ja George Percival Baker koos teejuhtide Ulrich Almeri ja Aloys Pollingeriga.
Strahleggi hütti, mille hävitas laviin, asendab Schreckhorni hütt (2520 m). Schreckhornile võib tõusta ka Glecksteini hütist (2317 m) ja Lauteraari hütist (2392 m).