Aare liustik

Aare liustik (saksa keeles die Aargletscher 'Aare liustikud') on liustike rühm Berni Alpide idaosas Finsteraarhorni ümbruses.

Tegemist on nelja tohutu jääjõega, mis laskuvad Finsteraarhorni grupi liustikulohkudest Hasli oru tagaossa. Ülem-Aare liustiku (Oberaargletscher) äravool moodustab Aare jõe, mis pärast lühikest joolsu võtab endasse Alam-Aare liustiku (Unteraargletscher) äravoolu. Alam-Aare liustik tekib, kui ühinevad kaks kõrgemal asetsevat jääjõge Lauteraargletscher ja Finsteraargletscher, mis laskuvad Schreckhorni ümbruse kõrgorgudest ja mida lahutab kaljuhari Lauteraarhörner. Finsteraargletscher möödub Finsteraarhorni jalamist.

Aare liustiku vastu on tekkinud suurem huvi pärast Josef Hugi (1827) ja Louis Agassize (1840) loodusteaduslikku uurimistööd. Mõlemat huvitas eelkõige liustiku voolukiirus. Onn, mille Josef Hugi Aare liustikule uurimisjaamaks püsti pani, muutis aastatel 1827–1830 oma asukohta 100 m võrra, 1836. aastaks 724 m võrra ja 1842. aastaks 1428 m võrra.