Saunja kihistu
Saunja kihistu (inglise keeles Saunja Formation) on ordoviitsiumi ladestu Nabala lademe kihistu.[1] Seda hakkas esimesena eristama Armin Öpik aastal 1937.
Kihistu stratotüüp on Mõnuste paemurd. Kihistu on nime saanud Saunja küla järgi.[1] Kõige paksem on see Puhmu 567 puuraugus (24,1 m). Leedus eristatakse kihistut maa loodeosas, kus selle suurim paksus on 3,5 meetrit, ja Nemunase madalikul, kus selle suurim paksus on 20 sentimeetrit.
Kihistu moodustab lainjas keskmise- või paksukihiline kollakas- või helehall lubjakivi, mis on kohati dolomiidstunud või pruunika tooniga. Ka sisaldab see kohati püriiti.[2] Saunja kihistule on ka omane suur kõikumine eri proovidest leitud ostrakoodide arvukuses.[3]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Kihistust Eesti Stratigraafia Komisjoni andmebaasis (vaadatud 07.04.2018)
- ↑ Eesti aluspõhja geoloogiline kaart. Mõõtkavas 1: 400 OOO. Seletuskiri Tallinn, 1997
- ↑ Geology and Mineral Resources of Estonia. Nabala stage Linda Hints&Tõnu Meidla