Ava peamenüü

Nabala lade (vananenud nimetusega Saunja lade) on ülemordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).[1] Nabala lademe all lamab Rakvere lade ja temal lasub Vormsi lade. Koos Vormsi lademega kuuluvad nad Harju ladestiku Kohila alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Katy lade.

Ladet hakkas esimesena eristama Ralf Männil aastal 1958. Lademe stratotüübi määras ta Nõmmeküla paemurrus, lademe neostratotüüp on pärit Lohu puuraugust. Lade on oma nime saanud Nabala küla järgi.[2]

Lademe vanus on 450,8...452 miljonit aastat. Litostratigraafiliselt vastavad sellele Põhja- ja Loode-Eestis Paekna kihistu ja Saunja kihistu. Kesk- ja Lõuna-Eestis lisandub sellele veel Mõntu kihistu.[3] Väljaspool Eestit eristatakse selles veel Dzerbene kihistut. Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindab ladet Fjäcka kihistu kiltkivi.[4] Leedu alade Kaimynai kihistikku liigitati varem Vormsi lademesse kuuluvaks, kuid aastal 1996 liigitas N.Sidaravičienė selle kihistu ostrakoodide fauna põhjal Nabala lademesse kuuluvaks.[5]

Lademe paksus Eestis on 1,5–25 m.[1]

Lademe avamusala ulatub Tahkuna poolsaarelt Narva jõeni, kulgedes läbi Noarootsi põhjaosa, Kernu, Kose, Vinni ja Tudu.[1] Lade on avamusalast lõunas esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes Valmiera-Mõniste-Lokno kerkealal.[6]

Lade paljandub näiteks Paeknal ja Aulepal.[1]

Lademe kivististe koosseisus on võrreldes Rakvere lademega suuri muudatusi - sellest lademest leitud ligi 150 fossiililiigist on Rakvere lademega ühiseid vaid kolmandiku jagu.[7]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 EE 12. köide, 2003: 354.
  2. Stratigraafia terminoloogia
  3. http://stratigraafia.info/materjalid/eesti_strat/Ordovician_2014.pdf
  4. Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström
  5. Sidaravičienė N. 1996. Lietuvos ordoviko ostrakodai, biostratigrafija. Vilnius.
  6. Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.
  7. Geology and Mineral Resources of Estonia. Nabala stage Linda Hints&Tõnu Meidla