Ava peamenüü

Nabala lade (vananenud nimetusega Saunja lade) on ülemordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).[1] Nabala lademe all lamab Rakvere lade ja temal lasub Vormsi lade. Koos Vormsi lademega kuuluvad naad Harju ladestiku Kohila alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Katy lade.

Ladet hakkas esimesena eristama Ralf Männil aastal 1958. Lademe stratotüübi määras ta Nõmmeküla paemurrus, lademe neostratotüüp on pärit Lohu puuraugust. Lade on oma nime saanud Nabala küla järgi.[2]

Lademe vanus on 450,8...452 miljonit aastat. Litostratigraafiliselt vastavad sellele Põhja- ja Loode-Eestis Paekna kihistu ja Saunja kihistu. Kesk- ja Lõuna-Eestis lisandub sellele veel Mõntu kihistu.[3] Väljaspool Eestit eristatakse selles veel Dzerbene kihistut. Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindab ladet Fjäcka kihistu kiltkivi.[4]

Lademe paksus Eestis on 1,5–25 m.[1]

Lademe avamusala ulatub Tahkuna poolsaarelt Narva jõeni, kulgedes läbi Noarootsi põhjaosa, Kernu, Kose, Vinni ja Tudu.[1] Lade on avamusalast lõunas esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes Valmiera-Mõniste-Lokno kerkealal.[5]

Lade paljandub näiteks Paeknal ja Aulepal.[1]

Lademe kivimkoosseisus on palju savikat ja peitkristalset lubjakivi.[6]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 EE 12. köide, 2003: 354.
  2. Stratigraafia terminoloogia
  3. http://stratigraafia.info/materjalid/eesti_strat/Ordovician_2014.pdf
  4. Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström
  5. Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.
  6. http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)