Saulkrasti

Saulkrasti
läti	Saulkrasti
	Saulkrasti rand
	Saulkrasti lipp Saulkrasti vapp
Pindala	4,8 km²
Elanikke	3100 (1.01.2022)
Koordinaadid	57° 16′ N, 24° 25′ E

Saulkrasti ( läti ⁱ) ('päikeserannad'; saksa keeles Neubad) on kuurortlinn Lätis Liivi lahe lõunarannal. Linn on Saulkrasti piirkonna ja Saulkrasti valla keskus.

Linna läbib Via Baltica.

Läbi Saulkrasti kulgeb Riia-Skulte raudtee, mis varem oli osa 2006. aastal likvideeritud Tallinn–Pärnu–Mõisaküla–Riia raudteeliinist. Linnas asuvad Saulkrasti raudteejaam ja Pabaži raudteepeatus.

Linnas asub Teises maailmasõjas hukkunud Nõukogude sõdurite vennaskalmistu.^[2]

AjaluguRedigeeri

Saulkrasti alad kuulusid varem liivlaste Metsapoole maakonda. Sealsed maad jagunesid nelja mõisa vahel, alludes Bīriņi, Skulte, Sēja ja Pabaži mõisadele. Aastal 1640 sai alguse luterlik Pēterupe kogudus. Aastal 1823 rajati Bīriņi mõisa maadele Neibāde suvituskoht. Aastal 1898 rajati Pabaži mõisa maadele Katrīnbāde suvituskoht.

Aastal 1931 nimetati Katrīnbāde ümber Pabažiks. Aastal 1933 liideti Neibāde ja Pēterupe asula ühtseks Saulkrasti asulaks. Aastal 1950 sai asulast alev, toona liideti sellega Pabaži. Kuni aastani 1952 kandis asula ametlikult nime Saulkraste.^[3] Saulkrasti on linn alates 1991. aastast.

Kaitstavad objektidRedigeeri

Muinsusmälestistest on linnas riikliku kaitse all Ģelži pere suvila aadressil Inčupes iela 10, Pēterupe kiriku kantsel ja selle maalitud uksed ning A. A Pistohlkorsi epitaaf.^[4] Kohaliku kaitse all on elumaja aadressil Rīgas iela 41, sama maja kaev, Neibāde supelmaja, mälestusmärk Neibāde kuurordi asutajale Karl von Reiternile ja Neibāde metsavahi maja Forstei.^[5]

Looduskaitse all on kaks mändi aadressil Ķīšupes iela 3, Pēterupes Līgotņe õpetajamaja allee, Pēterupe kirikumõisa pärnad, Pēterupe kirikumõisa tamm, mänd aadressil Rīgas iela 41A ja Katrīna pärn, lisaks veel arvukalt nimetuid põlispuid (valdavalt männid) linna mereranda palistavates metsades.^[6]