Sangviin

Sangviin (ladina keelest sanguis 'veri' ja sanguineus 'veripunane')[1] ehk punane kriit on punakaspruuni värvusega kriidipulka meenutav joonistusvahend, selle järgi on nimetatud ka joonistustehnika, milles töötatakse punase kriidiga.

Leonardo da Vinci oletatav autoportree sangviinis

OmadusedRedigeeri

Sangviinipulk vormitakse raudoksiidi sisaldavast mullast, näiteks mõnest punase ookri liigist. Sangviini toodetakse kunstitarbena nii lihtsa kriidipulga kui ka puitümbrises pliiatsi kujul ja erinevates värvides tumepruunist särava pruunikaspunaseni.

Sangviini värvus ja kõvadus sõltub raudoksiidi ja alumiiniumoksiidi sisaldusest materjalis. Lisaks värvile annab elavama pildilise efekti joonistamisel ka sangviini suurem elastsus ning lahustuvus vees - ühtlase pinna saab luua värvi niiskelt laiali hõõrudes, sujuva lineaarse tõmbe abil saab tekitada tugeva tihke joone, kerge pühkimisega anda delikaatse toonivarjundi, mis annab edasi ka aluspinna karakterit.[2]

AjaloostRedigeeri

Kuigi raudoksiid punase pigmendina oli kasutusel juba kiviajal, omandas sangviin suurema tähtsuse omaette joonistusvahendina 15. sajandil. Siis avastati, et sangviiniga tehtud joonised (sangviinipuru jääb joonistusel aluspinnale lahtisena nagu süsi või pastell) saab kinnitada kasutades kummiaraabiku või mõne muu kummivaigu lahust fiksatiivina. Renessansiajal oli sangviin armastatud joonistusvahend oma varjundirikkuse tõttu, võimaldades luua samal ajal nii joonistusliku kui ka maalilise karakteriga teoseid. Sangviini kasutasid näiteks portretistid Jean Clouet ja Hans Holbein, flaami maalikunstnikud Peter Paul Rubens ja tema järgijad ning 18. sajandi prantsuse kunstnikud. [3].

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri