Saka veelask on Nõukogude ajal Ontika-Saka panka Ida-Virumaal murtud sälkorg, see on 60 meetrit lai ja 30 meetrit sügav.[1]

Saka veelask, august 2009.

Geoloogia

muuda

Sälkoru tehispaljandi veepiirile jäävad alamkambriumi Pirita lademe Lükati kihistu liivakivid ja savid, ülaserva keskordoviitsiumi Lasnamäe lademe lubjakivid. Paljand on Volhovi lademe Toila kihistu Saka kihistiku stratotüüp. [2]

Ordoviitsiumi kivimite seas on Saka paljandis muuhulgas Toila glaukoniitlubjakivi, Kunda nautiloidlubjakivi (hall lubjakivi nautiloidide valatistega; Kunda lade, Loobu kihistu), Aseri ooidlubjakivi, Mäekalda glaukoniitliivalubjakivi (hallikasroheline glaukoniitliivalubjakivi, Eesti vanim paeerim; Billingeni lade, Mäekalda kihistik), Saka glaukoniitlubjakivi (peene- kuni keskmisekristalne rohekashall lubjakivi glaukoniidiga; Volhovi lade, Toila kihistu, Saka kihistik), Telinõmme lubjakivi (mikrokristalne glaukoniiti sisaldav rohekashall lubjakivi; Volhovi lade, Toila kihistu, Telinõmme kihistik) ja Voka ooidlubjakivi (savikas lubjakivi kuni mergel raudooididega; Kunda lade, Sillaoru kihistu, Voka kihistik).[3]

Viited

muuda
  1. Kristi Onkel "Mida sügistalvel huvitavat teha?"[alaline kõdulink] Meie Kodu 267-268, november 2007
  2. Kalle Suuroja "Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri"[alaline kõdulink] Tallinn: Eesti Geoloogiakeskus, 1997
  3. Kalle Suuroja "Kontseptsioon õppeekspositsiooni "Eesti maapõu" rajamiseks" Tallinn: Eesti Geoloogiakeskus, 2011