Saesaare hüdroelektrijaam
Saesaare hüdroelektrijaam asub Põlva maakonnas Ahja jõel. Hüdroelektrijaama rajatised asuvad Põlva valla Taevaskoja ja Kiidjärve küla piiril, nii et hüdroelektrijaama hoone, abihoone ja alajaam asuvad Taevaskoja küla maadel, paisu muldkeha, juurdepääsutee ja sild ning veehaare aga Kiidjärve küla territooriumil.[1]
Elektrijaama võimsus 2011. aastal oli 170 kW, 2012. aastal 97 kW.[2]
Ajalugu
muudaKava rajada Saesaarele kolhoosidevaheline hüdroelektrijaam tekkis 1949. aastal peale Leevaku hüdroelektrijaama valmimist. Kollektiviseerimise perioodil oli piirkonnas elektrienergiast puudus ning tollase Nõukogude Liidu kogu maa elektrifitseerimise kampaania käigus vaadeldi kiirevoolulist Ahja jõge kui kasutamata ressurssi. Hüdroelektrijaam projekteeriti 200 kW võimsusega. Ehitusmaterjal (kruus, täitepinnas, kivid ja puit) elektrijaama rajatisteks saadi valdavalt kohapealt. 1950–1951. aasta talvel raiuti paisjärve rajamiseks Ahja jõe ürgoru lammi mets kuni Palanumäeni. Täitepinnast tammi ehitamiseks võeti lähedalasuva Savimäe jalamilt. Kive tammi ja lüüside ehitamiseks korjati samast kärestikust ja valati need betooni.[3][4]
Põhilised ehitustööd toimusid 1951. ja 1952. aastal. Ehitajaid abistas mitu komsomolibrigaadi, sealhulgas Tallinna Polütehnilisest Instituudist. Saesaare hüdroelektrijaam avati ja hakkas voolu andma 28. detsembril 1952. Äravoolukanalite ehitustööd jätkusid siiski veel 1953. aasta jaanuaris ja veebruaris, mil süvendati endise kärestiku voolusäng ja kuhjati selle kaldale savi- ja kruusavallid.[3][4]
Saesaare hüdroelektrijaam allus Põllumajandusenergiale. Elektrijaama maksimumvõimsus oli tollel ajal 193 kW. Hüdroelektrijaama toodetud elekter oli oluline 1950. aastatel, hiljem jäi jaama võimsus kasvanud vajaduste rahuldamiseks väikeseks. 1958. aastal ühendati Saesaare hüdroelektrijaam ühtsesse elektrivõrku, 1963. aastal anti üle Eesti Energia Lõuna kõrgepingevõrkude alluvusse.[4]
1960. aastatel kaotas elektrijaam vähese võimsuse tõttu oma tähtsuse ning Saesaarelt veeti läbi kõrgepingeliin, mis kattis piirkonna energiavajaduse. Hüdroelektrijaam töötas 1970. aastani, mil see suleti. Peale sulgemist anti hüdroelektrijaama rajatised üle Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi Elva Metsamajandi valdusse.[4] Mõnda aega elas elektrijaama valges majas piirkonda hooldav töötaja, turbiinide pool ruumides oli väljapanek kaitseala loodusest.
1976. aastal lasti paisjärv alla, remonditi tammi ja jõujaama hoonet.[4]
1991. aastal Saesaare hüdroelektrijaam erastati ja seda majandab AS Generaator.[5]
1991. ja 2012. aastal elektrijaama renoveeriti ja turbiinid (piisava vee korral kaks, vähema veega üks) töötavad taas. Kuid ka hüdrojaamades toodetava rohelise elektri osas on seisukohad muutunud, tammide-paisude keskkonnamõju peetakse märkimisväärseks kalade liikumise takistamisel ja sinna taha koguneva muda tõttu.[6][7][8] Kaks Francise turbiini võimaldavad elektrijaama võimsust reguleerida suurtes piirides, alates minimaalsest hulgast 0,3 m³/s ja lõpetades maksimaalse turbiine läbiva vooluhulgaga 3 m³/s.
Elektrijaama omanik on AS Generaator (vee erikasutusloa taotlus alates 2005. a).[9] Paisust kuulub pool AS Generaatorile, teine pool asub aga RMK maa-alal.[10]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Saesaare Elektrijaama kinnistute ja nende lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. OÜ Alkranel. 2014
- ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 30. detsember 2014. Vaadatud 29. detsembril 2014.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ 3,0 3,1 Eerik Kumari. Ahja jõe ürgorg. Tallinn: Eesti Raamat, 1968
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Heino Raieste. Taevaskoja. Tallinn: Eesti Raamat, 1981
- ↑ Enn Esko. Karilatsi, Taevaskoja, Põlva. Tallinn: Maalehe Raamat, 2001
- ↑ Hüdroenergia saab olla roheline. Eesti Loodus, 2007/7 (vaadatud 19.12.2014)
- ↑ "Amet pani Saesaare hüdroelektrijaamale mitmed lisanõuded. ehitusinfo.ee (vaadatud 19.12.2014)". Originaali arhiivikoopia seisuga 20.12.2014. Vaadatud 18.12.2014.
- ↑ Saesaare paisjärv võidakse ka täielikult alla lasta. R. Sihver, Koit 21.09.2013 (vaadatud 19.12.2014)
- ↑ RIK ametlikud teadaanded. (vaadatud 19.12.2014)
- ↑ "Taevaskoja elektrijaama omanik läheb projektiga edasi. Kalastusinfo.ee (vaadatud 19.12.2014)". Originaali arhiivikoopia seisuga 18.12.2014. Vaadatud 18.12.2014.