Ava peamenüü

STS-1 (Space Transportation System-1) oli NASA Space Shuttle'i programmi esimene lend. Missioon startis 12. aprillil 1981 ja naasis Maale 14. aprillil. Lendu teenindas kosmosesüstik Columbia ja meeskonnaks olid komandör John W. Young ja piloot Robert L. Crippen. Missioon oli NASA esimene mehitatud lend pärast Apollo-Sojuzi testprojekti.

STS-1
Space Shuttle Columbia launching.jpg
Columbia startimas missioonile STS-1
Missiooni tüüp katselend
Operaator NASA
COSPAR ID 1981-034A
SATCAT 12399
Missiooni kestus 2 päeva, 6 tundi, 20 minutit, 53 sekundit
Läbitud vahemaa 1 728 000 km
Läbitud orbiite 37
Kosmoseaparaadi omadused
Kosmoseaparaat kosmosesüstik Columbia
Meeskond
Meeskonna suurus 2
Meeskonna liikmed John W. Young
Robert L. Crippen
Missiooni algus
Stardi aeg 12.00.03, 12. aprill 1981 (UTC)
Stardikompleks Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39
Missiooni lõpp
Maandumise aeg 18.20.57, 14. aprill 1981 (UTC)
Maandumispaik Edwardsi õhujõudude baas, maandumisrada 23
Orbiidi elemendid
Taustsüsteem geotsentriline orbiit
Režiim Maa-lähedane orbiit
Perigee 246 km
Apogee 274 km
Orbiidi kalle 40,3 kraadi
Tiirlemisperiood 89,88 minutit
Epohh 13. aprill 1981
Sts-1-patch.pngSts-1 crew.jpg
Meeskonna ühispilt.
STS-2 →

STS-1 startis Juri Gagarini kosmoselennu 20. aastapäeval, kuid see oli siiski kokkusattumus, kuna tehnilise probleemi tõttu oli start kaks päeva edasi lükatud[1].

MeeskondRedigeeri

Young ja Crippen määrati missiooni meeskonnaks juba 1978. aasta märtsis. Young oli tollal NASA kõige kogenum astronaut. Ta oli oma esimese lennu teinud 1965. aastal Gemini programmi ajal, kui ta oli missiooni Gemini 3 piloot. STS-1 oli tema viies missioon[2]. Crippen oli NASA-ga liitunud 1969. aastal ja see oli tema esimene missioon[3].

Columbia varustati avakosmosesse väljumiseks vajalikuga juhuks, kui lennul oleks juhtunud avakosmosesse väljumist nõudev hädaolukord. Hädaolukorras pidi süstikust väljuma Crippen ning Young oleks olnud ootel ja valmis Crippenile appi minema[4].

Ametikoht Astronaut
Komandör John W. Young
Piloot Robert L. Crippen

Suborbitaalse lennu plaanRedigeeri

Algselt soovis NASA juhtkond muuta missiooni STS-1 suborbitaalseks lennuks. Nimelt tahtsid NASA juhid, et Columbia esimesel missioonil mängitaks läbi üsna ohtlik missiooni katkestamise stsenaarium, mille kohaselt oleks süstik pärast tahkekütusekiirendite eraldumist missiooni katkestanud ja suundunud kosmose asemel maandumisrajale. Sellest plaanist loobuti ja missioon jäi orbitaalseks lennuks, kui missiooni komandör John Young missiooni katkestamise stsenaariumi läbimängimisest keeldus.

MissioonRedigeeri

 
Young ja Crippen Columbia kabiinis

Columbia startis 12. aprillil 1981 kell 7 Kennedy Kosmosekeskusest[5]. Start oli algselt planeeritud 10. aprillile, kuid Columbia ühe arvuti tehniline rike lükkas stardi kahe päeva võrra edasi. Missiooni ainsaks eesmärgiks oli süstiku süsteemide katsetamine[5].

Missiooni teisel päeval said astronaudid kõne tollaselt USA asepresidendilt George H. W. Bushilt. Algselt pidi president Ronald Reagan missiooni ajal kosmosekeskust külastama, aga ta oli kaks nädalat varem atentaadis raskelt vigastada saanud. Reagan naasis Valgesse Majja stardieelsel päeval.

Young ja Crippen naasid Maale 14. aprillil ja maandusid Edwardsi õhujõudude baasis[6].

GaleriiRedigeeri

ViitedRedigeeri