Sümboolne relee- ja lülitusskeemide analüüs

Sümboolne relee- ja lülitusskeemide analüüs on Claude E. Shannon'i magistritöö pealkiri, mille ta 1937. aastal Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT's). Oma väitekirjas tõestas Shannon, et Boole'i algebraga[1] saab lihtsustada automaatsete telefonijaamade releepaigutusi. Shannon tõestas, et Boole'i algebraülesandeid peaks olema võimalik lahendada kasutades spetsiifilisi releedepaigutusi.

Releede binaaromaduste kasutamine loogikafunktsioonide loomiseks on põhimõtteliselt kõikide elektrooniliste digitaalarvutite aluseks. Shannoni teadustöö sai elektrotehnika kogukonna seas tuntuks Teise maailmasõja ajal ja pärast seda. Enne seda olid loogikaskeemide kavandamisel kasutatavad põhimõtted ad hoc ja puudus hea seletav teooria.

Psühholoog Howard Gardner ütles Shannoni töö kohta, et tegu on "selle sajandi kõige olulisema ja ühtlasi ka kõige kuulsama magistritööga". [2] 1940. aastal sai Shannon tänu sellele tööle ameerika inseneride Alfred Noble'i preemia (mitte segi ajada Nobeli auhinnaga).

Viited muuda

  1. Caldwell, Samuel H. (1965) [1958]. Switching Circuits and Logical Design, Sixth Printing. New York: John Wiley & Sons. Lk 34. ISBN 978-0471129691. [Shannon] constructed a calculus based on a set of postulates which described basic switching ideas; e.g., an open circuit in series with an open circuit is an open circuit. Then he showed that his calculus was equivalent to certain elementary parts of the calculus of propositions, which in turn was derived from the algebra of logic developed by George Boole.
  2. Gardner, Howard (1987). The Mind's New Science: A History of the Cognitive Revolution. Basic Books. Lk 144. ISBN 0-465-04635-5.

Välislingid muuda