Tantsuansambel Sõprus
| Tantsuansambel Sõprus | |
|---|---|
| Asutatud | 1946/1962 |
| Juhendaja | Kätrin Järvis, Agne Kurrikoff-Herman |
| Koduleht | www.soprus.eu |
Tantsuansambel Sõprus on eesti tantsuansambel.
Sõprus on 1946. aastal loodud Tööjõureservide tantsurühma õigusjärglane ning kannab alates 1962. aastast nime tantsuansambel Sõprus. Tolleaegsed eeskirjad nägid ette, et tantsuansambli nimetuse pälvib kollektiiv, kes on piisavalt kõrgel kunstilisel tasemel ja suudab iseseisvalt välja tuua täispika tantsulavastuse.
Ajalugu muuda
Juhendajad muuda
Tantsukollektiivi loomise ajal oli Tööjõureservide rühma juhendaja aastail 1946–1951 Robert Rood. 1950. aastatel juhendas rühma tantsutaat Ullo Toomi. Tema rühmas alustas tantsijateed hilisem ansambli peaballettmeister Ilma Adamson. 1960. aastatel olid Ilma Adamsoni assistentideks Aleksandra Tratševskaja, Heino Aassalu (1964–1966) ja Kalju Saareke (1963–1968). 1970. aastail olid peaballettmeistri assistendid Heli Martinson ja Riina Aro, Iira Generalova (1971–1973) ja Valdo Rebane (1976–1980).
Klaverisaatjad muuda
Kauaaegne klaverisaatja aastail 1963–1983 oli Sinaida Kiisk. Lisaks temale on eri aegadel klaverisaatjad olnud Elle ja Johannes Torro, Kersti Prems, Lia Korba, Einike Roosioja, Ilmar Pakri, Helga Kasemets ja Tatjana Maksimova (alates 1986. aastast). 1990. aastail on rühmi juhendanud Hele Pomerants, Villu Valgi, Martti Grüner, Annika Aavik ja Helga Kasemets. Ansambli saateorkestrit on eri aegadel juhatanud Uno Veenre, Helle Leppik ja Külli Rauk. 1970. aastatel tegi ansambel tihedat koostööd Venda Tammanni trioga (Venda Tammann, Riho Joonase, Riho Mägi).
Tegevus muuda
Tantsuansambel tegutses pikka aega Eesti NSV Riikliku Kutsehariduse Komitee egiidi all. Tulenevalt sellest on ansambli Sõprus üks eripärasid teiste tantsuansamblitega võrreldes see, et ansambli noortantsijad on paljudest erinevatest koolidest. Tantsuansambel tegutses pikka aega Tallinna vanalinnas asuvas ajalooloolises Mustpeade Majas. 2011. aastal otsustas Tallinna Linnavalitsus ansambli tema kasutada olnud ruumidest välja tõsta. Tantsuansambel Sõprus on oma kunstimeisterlikkusega pälvinud riiklikku tunnustust, sh Eesti NSV teenelise kollektiivi aunimetuse.
Tantsuansambli Sõprus teiseks eripäraks on eri rahvaste folklooril põhinevate uusloominguliste lavatantsude esitamine. Ansambel on välja toonud mahukaid tantsulavastusi. Ansambli näo on kujundanud Ilma Adamsoni autorilooming ja teiste rahvaste tantsuseaded. Ilma Adamsoni loomingust saab esile tuua tantse "Koduvainul", "Lainete mäng", "Lõbus labajalg", "Piigad elevil", "Ilosa" jt. Ansambli Sõprus repertuaaris on olnud üle 300 tantsu, millest pidevalt on repertuaaris 20–30 tantsu (sh vene, ukraina, saksa, iiri tantsud).
Tantsuansambel Sõprus on kontserte andnud 4 maailmajaos ja umbes 50 riigis (riikide piirid on ansambli pika ajaloo jooksul muutunud). Praegu juhendavad Sõpruse rühmi Kätrin Järvis ja Agne Kurrikoff-Herman.
Ansamblis on osalenud tuntud inimesi, näiteks 1960. aastate tantsusolistid Tiia ja Lembo Võsa, Nukufilmi kunstiline juht Mait Laas, poliitik Kaia Jäppinen, Päästeameti juht Tõnis Pajo, "selgeltnägija" Hannes Vanaküla, näitleja Taavi Teplenkov. Ansamblist on välja kasvanud praegusi tantsujuhte, näiteks Koolitantsu algataja Villu Valgi, Hele Pomerants (Lee), Tõnu Pomerants (Kivimäe Kivid), Valdo Rebane (Kandali), Helgi Taelma, Kätrin Järvis. Ülikooliõpingute ajal tantsis ansamblis ühel hooajal ka Mait Agu.
Ansamblis osaleb pidevalt üle saja tantsija ja muusiku. Enamasti tegutseb tantsuansambli Sõprus juures solistide rühm (3 paari), kolm segarühma (A-, B- ja C-rühm, sh kontserdikoosseisu 12 paari), projektipõhiselt ka veteranide segarühm (6 paari), naisrühmad (24 neidu-naist) ja eri vanuses lasterühmad.
Sõprusele tehti varem korduvalt ettepanek asutada isetegevusliku tantsuansambli baasil kutseline kollektiiv, mis jäi aga teostamata. Samas oli kutselisest ansamblist rääkimine loonud kaudse aluse iseseisva juriidilise isiku asutamiseks. Vaatamata Eesti Vabariigi taastamisele järgnenud oludele valmistati ansambli 45. aastapäevaks detsembris 1991 ette kontsert Linnahallis, juunis 1994 ansambli kunstilise juhi Ilma Adamsoni autorikontsert ja 1996. aastal ansambli 50. aastapäeva kontsert. Ansambli 65. aastapäeva kontsert toimus mais 2011 Nokia Kontserdimajas.
Ansambli vilistlaste initsiatiivil kogunes 1996. aasta kevadel algatusrühm, et asutada juriidiline isik, mis võiks esindada tantsuansambli huve. Selle edasise tegevuse eesmärgiks seati tantsuansambli tantsupärandi süstematiseerimine ja säilitamine. Tolleaegse korra kohaselt registreeriti mittetulundusühing kohalikus omavalitsuses, seega sai MTÜ Tantsuansambel Sõprus esmaseks registreerijaks Tallinna Kesklinna Valitsus. Vastavalt korra muutumisele registreeriti see mittetulundusühing ümber Kultuuriministeeriumis ja hiljem Tallinna ettevõtteregistris (nr. 01830301). Alates 1996. aastast on Tantsuansambel Sõprus kantud äriregistrisse. MTÜ Tantsuansambel Sõprus tegevuskulud kaetakse tantsijate osamaksude, kontsertidega teenitud tulu ja omavalitsuse tegevustoetustega. Tantsuansambel Sõprus on Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi liige.[1]