Sõnajalaõis
Sõnajalaõis on folklooris sõnajalal ainult jaaniööl esinev õis, mille leidmine on seotud suurte raskustega.[1]
Folkloor muuda
See on müstiline imekaunis õis, mis puhkeb sõnajalal jaaniööl ainult mõneks hetkeks. Õis pidavat andma tema leidjale ning noppijale õnne, rikkust, kõigi loomade, lindude ja inimeste keele mõistmise, teadmise kõigi maailma asjade kohta. Sõnajalaõis teeb omaniku soovi korral nähtamatuks. Sõnajalaõit on aga väga raske kätte saada, sest kurat ja kurjad vaimud veeretavad otsija teele mitmeid takistusi. Samalaadne uskumus ja kujutelm sõnajalaõie või sõnajala seemnete kohta on omane ka teistele Euroopa rahvastele.[2]
Jaaniööl õitsev sõnajalaõis hiilgab ja särab nagu tuluke pimedas. Imeline õis avaneb keskööl vaid hetkeks, kuid tema jõud saadab leidjat igavesti. Vastupidi tänapäevasele arvamusele ei olnud see armuõnne märk, vaid hoopis võimalus suureks rikkuseks.
Sõnajalaõit tuli otsida üksinda, seejuures ei tohtinud pöörata tähelepanu häältele enda ümber ega kohkuda ühestki lähenevast olendist. Ei tohtinud ka hüüdmise peale ringi vaadata ega sellele vastata. Leitud õis tuli viia kohe metsast välja. Sõnajalaõit võis hõlpsamalt leida see, kes õiele ei mõelnudki, siis sai õis ise jalanõu külge või püksisäärde kinni jääda. Kuid sedamaid võis vanapagan ilmuda inimesele osaks langenud õnne ära röövima. Vahel proovis ta õit endale saada hirmutades, teinekord meelitades. Vahel võis ta moondada end õie omaniku pereliikmeks või mõneks muuks sugulaseks, isegi mõisahärraks, paludes leitud õit näha.
Jaaniööl võivad targad inimesed kuulda looduse jutte tuleviku kohta. Üks võimalus oleks minna sõnajalgade keskele ja teha seal endale ümber rist, et vanapagan segama ei tuleks. Vanapaganal olevat sõnajalgadega omamoodi suhe – ta pidavat nende alla varjule pugema, kui mõni vaenlane kiusama kipub.[3]
Keelealgatus muuda
Eesti Rahvusringhäälingu keelealgatusega valiti 2019. aastal kõige eestilikumaks sõnaks sõnajalaõis. Kokku anti rahvahääletusel selle sõna poolt enam kui 7000 häält. Rahvahääletuse tulemusena selgunud esiviisik oli populaarsuse põhjal järgmine: sõnajalaõis, öö, kullakallis, pööriöö, kurat.[4]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Eesti keele seletav sõnaraamat. 2009
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 290
- ↑ Sõnajalaõis toob rikkust. Postimees
- ↑ Kõige eestilikum sõna. Eesti Rahvusringhääling, Arvamus, 14.aprill 2019.
Kirjandus muuda
- Matthias Johann Eisen, Jaani raamat. Tallinn, 1898.
- Matthias Johann Eisen, Eesti vana usk. Tartu, 1926.
- Mall Hiiemäe, Sõnajalg rahvauskumustes. Eesti Loodus, 1987, nr 6.
- Mall Hiiemäe. Sõnajalg jaaniööl. Ilmamaa 2006 ja 2008. ISBN 9985-77-214-8
Välislingid muuda
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Sõnajalaõis |
- Selgus käes: sõnajalaõis on kõige eestilikum sõna. Pealinn, 14. aprill 2019.
- Sõnajalaõis toob armu asemel rikkust. Postimees, 21. juuni 2012.
- Sõnajalaõit otsima. Hiiu Leht 22. juuni 2017.
- Rahvapärased taimenimetused. Sõnajalaõis