Rzeszów

Rzeszów on maakonnaõigustega linn Poola lõunaosas, Podkarpacie vojevoodkonna keskus.

Rzeszów
[ ž'ešuf ]
poola Rzeszów ukraina Ряшів
Rzeszówi lipp Rzeszówi vapp
Pindala: 116,3 km²
Elanikke: 197 181 (31.12.2022)
Koordinaadid: 50° 3′ N, 22° 0′ E

Lubomirskite suguvõsa 18. sajandil rajatud loss Rzeszówis

Koos eeslinnadega on elanikke umbes 400 000.

Transport

Linn asub Lõuna-Poola maanteel, mis ühendab Krakówit Ukrainaga. Sealtkaudu kulges juba ajalooline kaubatee. Lisaks väljuvad Rzseszówist maanteed lõunasse Slovakkiasse, põhja Stalowa Wola kaudu Lublinisse ning loodesse Tarnobrzegi ja Ostrowieci kaudu Radomisse.

Linnast väljub raudtee kolmes suunas: itta Przemyśli kaudu Ukrainasse, läände Tarnówi kaudu Krakówisse ning lõunasse Jaslosse. Raudtee läheb Slovakkiasse suure ringiga.

Rzseszówis asub rahvusvaheline lennujaam. 2011. aasta aprilli seisukohaga lendavad sinna Ryanair (7 sihtkohta Briti saartel), LOT (Varssavi ja New York), Lufthansa (Frankfurt) ja Jet Air (Gdańsk).

Kliima

Rzseszów asub parasvöötmes. Seal on mandriline kliima selgesti väljakujunenud nelja aastaajaga. Suviti on keskmised temperatuurid +18...+19,6 °C, talviti −2,1...0 °C. Aasta keskmine temperatuur on +8,9 °C.

Sademeid on aastas keskmiselt 487 mm. Kõige vihmasemad kuud on juuli (68 mm) ja juuni (60 mm), kõige kuivemad on jaanuar (22 mm) ja veebruar (23 mm).

Rzseszów ei asu kaugel Karpaatidest. Seetõttu esineb seal kuum ja kuiv tuul föön, mille kohalik nimetus on halny.

Ajalugu

Rzseszów sai linnaks 1354, kui Poola kuningas Kazimierz III andis talle Magdeburgi linnaõiguse. Sel ajal elasid seal peamiselt ruteenid.

15. sajandi alguses hävis linn tulekahjus.

16. sajandil kasvas linn kiiresti. Linna omanik Mikołaj Spytek Ligęza laskis ehitada kiriku ja kindluse. Seejärel läks omandiõigus linna üle Lubomirskite suguvõsale, mis oli alates 16. sajandist aastasadade jooksul Poola üks mõjukamaid aadliperekondi. 1658 asutas Jerzy Sebastian Lubomirski Rzseszówis piaristide kooli, mis oli Poola teine keskkool. Kuid 19. sajandil hakkas Rzseszówi tähtsus vähenema, täpsemalt öeldes üle minema idas asuvale naaberlinnale Przemyślile.

Rasketööstus hakkas linnas arenema 1937, kui sinna asutati sõjatööstuse ettevõte, mis tootis suurtükke, ja teine, mis tootis Poola lennukitootja PZL jaoks lennukimootoreid.

Teise maailmasõja puhkemise ajal elas Rzseszówis 14 tuhat juuti, mis moodustas linnaelanikest üle kolmandiku. Saksamaa okupeeris linna 10. septembril 1939 ja nimetas selle ümber Reichshofiks. Linna moodustati geto, linna lähikonda rajati 10 sunnitöölaagrit ja paljud juudid saadeti sinna. Getos tapeti või suri raskete olude tõttu 20 tuhat juuti – neid viidi sinna ümberkaudsetelt aladelt tuhandete viisi juurde. Nendest juutidest, kes jäid Saksamaa kontrollitavale alale, elas sõja lõuni üksnes sadakond. Neile lisandub umbes 600 juuti, kes suutsid sõja üle elada NSV Liidus. Peaaegu keegi neist ei tulnud pärast sõda linna tagasi ja enamik neist lahkus ka Poolast.

Rzseszów oli kuni 1999. aastani vojevoodkonna keskus. Seejärel toimus Poola omavalitsusreform, mille käigus liideti kolm vojevoodkonda tervikuna ja kahe vojevoodkonna osad ning saadi Podkarpacie vojevoodkond. Selle suurim linn ja halduskeskus on Rzseszów, mis asub vojevoodkonna keskel. Ühtlasi on Rzseszów üks selle vojevoodkonna 4 maakonna õigustega linnast.

Rzseszówil on kümme sõpruslinna: Bielefeld (Saksamaa), Buffalo (USA), Ivano-Frankivsk (Ukraina), Klagenfurt (Austria), Košice (Slovakkia, alates 1991), Lamia (Kreeka), Lutsk (Ukraina), Lviv (Ukraina), Nyíregyháza (Ungari) ja Satu Mare (Rumeenia).

Välislingid

• Linnavalitsuse koduleht