Föön

See artikkel on tuulest; kuivatusseadme kohta vaata Föön (tehnika)

---

Föön on soe ja kuiv tuul mägismail, puhub mägedelt orgu või madalikule.

Teke

Föön tekib õhumassi liikumisel üle maapinna reljeefi kõrgemate takistuste, looduses liikumisel üle mägede. Mäeahelikku ületav tuul on sunnitud tõusma piki nõlva. Mööda mäekülge ülespoole liikuv niiskusest küllastamata õhk paisub õhurõhu langedes ning jahtub kuivadiabaatiliselt iga saja meetri kõrguse kohta 1 °C / 100 m (kuivadiabaatiline gradient). See kestab kõrguseni, kuni tõusev õhumass küllastub niiskusest, suhteline õhuniiskus saavutab 100%. Jätkuvalt tõusvas õhus niiskus kondenseerub ja tekib pilvisus, jätkuval õhumassi tõusul hakkab sellest mäenõlvale vihma sadama. Kondenseerumisel eralduva soojuse arvel jahtub tõusev õhk nüüd märgadiabaatiliselt ehk 0,6 °C / 100 m (märgadiabaatiline gradient) iga saja meetri kohta. See protsess kestab seni, kuni õhk hakkab mäeharja ületama.

Ületades mäe, hakkab õhk õhurõhu horisontaalse gradientjõu tõttu laskuma. Kuna laskuv õhk surutakse õhurõhu suurenemise tõttu kokku, hakkab see adiabaatiliselt soojenema, nüüd juba kuivadiabaatiliselt (1 °C / 100 m), sest õhu suhteline niiskus on sellest teisel pool mäekülge allasadanud vihma tõttu langenud alla küllastuspiiri. Seega osutub laskunud õhk palju soojemaks kui see samal kõrgusel enne tõusma hakkamist teisel pool mäekülge oli. Seetõttu on tuul mägede tuulealusel nõlval märgatavalt soojem kui samal kõrgusel tuulepealsel küljel. Mäenõlvade õhutemperatuuride vahe on seda suurem, mida kõrgemad on mäed. Mida kõrgemale laskunud õhutemperatuur on tõusnud, seda kuivem see õhk on. Mägede tuulealustel nõlvadel tekib tugev, puhanguline, soe ja kuiv tuul.

Toime

Föön võib õhutemperatuuri mõne tunni jooksul 30 kraadi võrra tõsta, USA-s isegi 20 kraadi mõne minuti jooksul. Oletame, et niiskusest küllastunud (pilvine õhumass), 24 °C temperatuuriga tuul ületab 4 km kõrguse mäe. Selle temperatuur teisel pool mäge oleks siis 24+(10–6)×4 = 40 °C, selline nähtus on tavaline Surmaorus USA-s, mis on üks maailma kuivemaid ja palavamaid piirkondi.

Alpide föön võib esile kutsuda tugevaid torme tuule kiirusega 150 km/h. Need tormid kahjustavad sageli hooneid ja metsa.

Föön "sulatab" ka lume. Selline nähtus ei tulene ainult õhu soojusest, vaid ka selle kuivusest (suhteline niiskus on hästi madal, toimub jää/lume sublimeerumine maapinnalt).

Fööni puhul on mäeharja kohal peaaegu sinise taeva ("fööniakna") ees pilvesein ("föönimüür").

Kõrgel, mäe tuulealuse külje kohal võivad soodsatel oludel tekkida seisevlained, mis võivad ulatuda mäe tipust/harjast kuni kuus ja enamgi korda kõrgemale. Kõrgemate pidurdavate õhukihtidevahelisel eralduspiiril moodustuvad piisava õhuniiskuse puhul laineharjadel iseloomulikud läätsekujulised kõrgrünkpilved ehk "fööniläätsed"). Seisevlainetes võivad purilennukid tõusta suurtele kõrgustele, isegi üle 20 000 m.

Alpide põhjaküljel kaasneb fööniga kuiva õhu tõttu väga hea nähtavus.

Mõju inimese tervisele

Föön soodustab südame- ja vereringehaigusi. Paljudel inimestel tekivad peavalud, iiveldus, kiire väsimine. Fööni ajal on inimestel halb enesetunne, nad ärrituvad kergesti ja võivad muutuda agressiivseks. Föönide piirkonnas esineb sagedamini enesetappe. Tervisehäirete põhjuseks on tõenäoliselt väikesed õhurõhu kõikumised, mis tekivad maapinna lähedal oleva külma õhu ning sooja fööniõhu vahel.

Kohalikud nimetused

Algselt nimetati fööniks Alpide fööni. Maailma eri paigus on föönil mitmeid nimetusi:

• austrul – Rumeenia Karpaatides
• chanduy – Mehhikos
• chinook – USA-s Kaljumäestikus
• diablo – San Francisco lahe piirkonnas
• "hamsin" (araabia keeles) ehk "sharav" (heebrea keeles) – Lähis-Idas
• "Nor'wester" – Uus-Meremaal Christchurchis ja Canterbury tasandikel
• puelche – Andides Lõuna-Tšiilis
• Santa Ana tuul – Lõuna-Californias USA-s
• zonda – Argentinas
• wiatr halny – Poolas

Vaata ka

• Katabaatiline tuul