Ruotsinsalmi (rootsi keeles Svensksund; mõlemas keeles 'Rootsiväin') on väin Soomes Kotka linna haldusalal (veealal), kesklinnast idas.

Rootsikeelne väina kujutav kaart

Üle väina kurseerivad mööda kitsast laevateed kaubalaevad. Kui väin jäätub, jääb laevatee vabaks.

Väina lõunaosas asub Kuutsalo saar.

Ruotsinsalmi oli ka Kotka linna nimi 1855. aastani.

Ajalugu muuda

24. augustil 1789 toimus Ruotsinsalmi esimene merelahing Rootsi ja Venemaa laevastiku vahel. Hukkus umbes 3400 meremeest ja sõdurit (Rootsi poolel umbes 1700 umbes 10 000 mehest, Vene poolel umbes 1700).

9.10. juulil 1790 toimus Ruotsinsalmi teine merelahing kuningas Gustav III juhitud Rootsi-Soome laevastiku ning Venemaa laevastiku vahel. See oli suurim merelahing Läänemerel. Lahingus osales ligi 500 alust. Hävis 60 Venemaa alust ning Vene laevastik taganes. Rootsi-Soome laevastik kaotas 6 alust. Lahingus osales umbes 28 000 meest (kummalgi poolel umbes 14 000). Hukkus umbes 3840 sõdurit ja meremeest (Rootsi poolel umbes 3850, Vene poolel umbes 3500). Vene fregatil Nikolai hukkunud maeti Kotka õigeusu kiriku juurde. Selle laeva osi on eksponeeritud Kotkas Kymenlaakso maakonnamuuseumis.

Tänapäeval korraldatakse merelahingupaikadesse ekskursioone.

1790. aastate lõpus rajas Venemaa Ruotsinsalmi merekindluse. Inglased lasksid selle 1855 Krimmi sõja käigus õhku. Säilinud on varemed.