Poola-Rootsi sõda (1600–1629)
Rootsi-Poola sõda oli pikaajaline sõjaline konflikt Rootsi ja Rzeczpospolita vahel aastail 1600–1629.
| Rootsi-Poola sõda (1600–1629) | |||
|---|---|---|---|
 Rootsi Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil | |||
| Toimumisaeg | 1600–1629 | ||
| Toimumiskoht | Eestimaa ja Liivimaa | ||
| Tulemus | Altmargi vaherahu | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
Läänemere provintside Rootsi valitsusaja Rootsi-Poola sõjad langesid suuresti ühte ususõdade (nt. Hugenotisõjad Prantsusmaa kuningriigis, Hispaania-Inglise sõda (1585–1604), Kolmekümneaastane sõda) perioodiga Euroopas, kus toimusid katoliikluse ja protestantismi vaheline äge heitlused, mille eesotsas seisis katolitsismi kants Habsburgide Hispaania.
Protestantliku Rootsi ja katoliikliku Poola vahelised sõjad aastatel 1600–1629 võidakse omakorda jagada neljaks eraldi sõjaks:
- Poola-Rootsi sõda (1600–1611)
- Poola-Rootsi sõda (1617–1618)
- Poola-Rootsi sõda (1621–1625)
- Poola-Rootsi sõda (1626–1629)
1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Rzeczpospolita kõik Väina jõest põhja pool asuvad Rzeczpospolita alad Rootsile. Selle tulemusel läks kogu Mandri-Eesti Rootsi võimu alla.
1645. aastal Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare.
1660. aastal Oliwa rahuga omandas Rootsi Rzeczpospolitalt Ruhnu saare.