Ava peamenüü

Roman Koolmar (aastani 1935 Koolman(n) 8. mai 1904 Sindi1. veebruar 1971 Detroit) oli eesti ja Ameerika Ühendriikide arhitekt.

Tema Sindi vabriku töölisest isa Andrei Koolman osales 1905. aasta revolutsioonis ning peale Romani sündi saadeti nende pere Vologda linna. Roman hakkas käima sealses raudtee algkoolis ja hiljem Aleksander I nimelises reaalkoolis. 1921. aastal tuli pere tagasi Eestisse ja nad asusid elama Viljandisse.

Ta lõpetas 1923. aastal Viljandimaa Poeglaste Gümnaasiumi ja õppis aastatel 1928–1933 Tallinna Tehnikumis arhitektiks.

1926. aastatel ilmusid Sakalas pseudonüümi Koo all tema karikatuurid. Harrastusena joonistas ta ka šarže muusikainimestest, milliseid avaldati Muusikalehes. Lisaks joonistas ka koomikseid ja uuris rahvarõivaid.[1]

1933. aastal asus ta tööle Teedeministeeriumi ehitusosakonnas ja seejärel riigi ehitusettevõttes "Ehitaja", mis tegeles riiklike tellimustöödega. Noore arhitektina sai Koolmar projekteerida elamuid nii töölistele, riigiteenistujatele, ministritele kui ka sõjaväelastele, nii kasarmuid, suvilaid kui ka koguni presidendi lossi. Samuti lõi ta ühiskondlikke hooneid, nagu Pirita bussijaam (1940) või koos Artur Jürvetsoniga kavandatud Tallinna Lennujaama (1939, tänapäeval tuntud vana terminalina, mis teostati muudetud kujul 1950. aastate alguses).[2] Aastatel 1940-1941 oli ta Kommunaalmajanduse rahvakomissariaadi projekteerimiskontori juhataja.

Koolmari kõige suurem projekt oli kahtlemata algselt vene kaupmees Grigori Jelissejevile kuulunud Toila-Oru lossi ümberehitamine president Konstantin Pätsi suveresidentsiks. 1936. aastal valminud suurejoonelist kompleksi võib pidada toonase riikliku esindusarhitektuuri sümboliks. Koolmar projekteeris nii kuulsad Oru lossi terrassid kui ka rea abihooneid, pargipaviljone ja komandandi maja, lossi sisustas arhitekt Olev Siinmaa. Vaevu korda seatud kompleks hävis Teises maailmasõjas.[2]

1944. aastal lahkus Saksamaale. Tegutses Geislingenis Ühinenud Rahvaste Abistamis- ja Rehabilitatsioonivalitsuse (UNRRA) juures insenerina ja Geislingeni Eesti Gümnaasiumi kunstiajaloo- ja joonistusõpetajana.

Roman Koolmar on üks paljudest eestiaegsetest arhitektidest, kes jätkasid oma karjääri eksiilis. Hiljem Ameerika Ühendriikidesse liikunud arhitekti edasine elu möödus Detroitis, kus ta projekteerimise kõrval tegeles hobi korras kunstiga.[2]

ViitedRedigeeri

  1. Roman Koolmar in memoriam. Vaba Eesti Sõna, 11. veebruar 1971
  2. 2,0 2,1 2,2 Näitus Roman Koolmari loomingust – Rahvusarhiivi pressiteade, 6. jaanuar 2016

PersonaaliaRedigeeri

NäitusedRedigeeri

2015. aastal toimus tema loomingu näitus esmalt Eesti Arhitektuurimuuseumis, sealt rändas see edasi Viljandi Linnagaleriisse, 2016. aasta alguses oli näitus avatud Rahvusarhiivi galeriis ning 2016. aasta septembris ka Torontos Väliseesti muuseumis.

VälislingidRedigeeri