Rohukedrik

Rohukedrik (Euthrix potatoria) on kedriklaste sugukonda rohukedriku perekonda kuuluv liblikas.

Rohukedrik
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda
Klass	Putukad Insecta
Selts	Liblikalised Lepidoptera
Sugukond	Kedriklased Lasiocampidae
Perekond	Rohukedrik Euthrix
Liik	Rohukedrik Euthrix potatoria

Rohukedrik on levinud Euraasias Britannia saarest kuni Sahhalini, Lõuna-Kuriilide ja Jaapanini. Levila põhjapiir kulgeb läbi Šotimaa ja Soome, Siberis ei esine ta põhja pool 60. põhjalaiust. Alpides tõuseb ta 1½ kilomeetri kõrgusele merepinnast.

Emasliblikas on kreemikas või kollane, isane on pruunikas. Värvus võib tugevalt varieeruda, näiteks Kaug-Idas on rohukedrikud heledamad, kuid isane on alati emasest tumedam. Emased on pisut suuremad. Tiibade siruulatus on 45–65 mm. Eestiib on 22–34 mm pikk.

Rohukedrik on ööliblikas. Ta lendab olenevalt piirkonnast juunist augustini. Eriti isaseid tõmbab valgus ligi. Rohukedrikud joovad sageli kastepiisku ja sellest ongi nad saanud ladinakeelse nime potatoria, mis tähendab 'jooja'.

Emased munevad väikeste kogumitena, tavaliselt rohukõrtele. Varsti pärast seda nad hukkuvad.

Täiskasvanud röövik on kuni 6 cm pikk, karvane, triibuline ja täpiline. Ees ja taga on iseloomulikud karvatutid. Kui karvu puudutada, siis võivad need lahti tulla ja inimese naha külge kinni jääda.

Rohukedrikud talvituvad röövikutena, kes liiguvad maapinnal, lumes ja lumepinnal. Glütseriini hulga suurendamisega veres kaitsevad nad end külma eest. Nad nukkuvad mais-juunis, nukk on pärgamendisarnane ja ripub rohukõrrel.

2017. aasta sügisel esitati rohukedrik üheks Eesti rahvusliblika kandidaadiks. Põhjuseks oli asjaolu, et rohukedriku röövikul on sinimustvalged triibud samas järjekorras kui Eesti lipul. Sellele lisanduvad täpid, mis on sama värvi kollased kui Euroopa Liidu lipul.

• 
• 
• 
• 

Välislingid

• Rohukedrik andmebaasis eElurikkus