Ristsõnade loomine

Ristsõnad ehk ristsõnamõistatus on sõnamõistatus, mis tavaliselt on ruudu- või ristkülikukujuline ruudustik valgetest ja mustadest ruutudest. Mängu eesmärk on täita valged ruudud tähtedega, moodustades vihjeid või fraase, lahendades vihjeid jõuab vastusteni.

Ristsõnade loomise ajalugu

Esimene ristsõna väljaandes New York World "Fun"

Ristsõnad võeti tänapäeval tuntud kujul kasutusele 1913. aastal, kui 21. detsembril ilmus väljaandes New York World üks esimesi ristsõnamõistatusi. Selle ristsõna oli koostanud ajakirjanik Arthur Wynne. Kuigi ajakirjanduses oli ka varem ilmunud ristsõnu, näiteks 1890. aasta 14. septembril Itaalia väljaandes Il Secolo Illustrato della Domenica, oli Wynne’i ristsõna oli lähedasem ristsõnade tänapäevasele kujule. 1920. aastaiks oli ristsõnahullus juba nii ulatuslik, et raamatukogude tavaline töö oli tugevalt häiritud: kaugeltki mitte kõik laenutajad ei saanud sealt enam soovitud sõnastikke ja entsüklopeediaid. Näiteks jäid selle tõttu hätta üliõpilased ja teised lugejad, kes vajasid neid väljaandeid kooli- ja igapäevatöös.

1924. aastal ilmus Guinnessi andmetel USA-s esimene ristsõnakogumik "Cross Word Book", mille ristsõnad olid koostanud Dick Simon ja Lincoln Schuster koostöös Simon & Schusteriga. Väljaanne ilmub järjest uute ristsõnadega tänapäevalgi.

1997. aastal valmis esimene arvutiprogramm Crossword Weaver, mille abil sai panna ristsõnu koostama arvuti. Tarkvara töötas välja ja patenteeris Variety Games Inc.

Ristsõnade genereerimise viisid

Enamus projekte, mis käsitlevad ristsõnade genereerimist, on lahendanud probleemi, kuidas luua ristsõna otsitava sõna ning seletuse paari, sedasi, et vaadatakse olemasolevatest sõnaraamatutest sõna definitsioone ning sellest kujunebki programmi alus, (Otsitav sõna, Definitsioon). Samuti vaadatakse sünonüümisõnastikke või analüüsitakse veebist saadud lauseid, millest pannakse kokku paar, mida kasutada alusena. Ristsõna raamistik on enamasti lahendatud algoritmidega, mis sobitavad sõnad tähthaaval ruudustikku, kuid leidub ka selliseid, mis sobitavad sõnad ruudustikku sõnahaaval, kasutades selleks eraldi meetodeid.

Ristsõnade genereerimine sõnahaaval

Esimene täielikult automatiseeritud ristsõnageneraator loodi aastal 2008. Nende töö eesmärk seisnes luua programm, mis suudab inimeste ehk kasutajate vahelesegamiseta koostada ristsõnu, kasutades eelseatud veebilehti infoallikatena nagu wiki lehed, sõnastikud jms. Programmi töö jooksul laaditakse neilt lehtedelt alla definitsioonid, kasutades loomuliku keele töötluse (NLP) meetodeid. Edasi kasutatakse piirangutega rahulolu programmeerimist (CSP), mille abil paigutatakse internetist saadud otsitavad sõnad ristsõna lauale ehk kastidesse. Lisaks toimub kogu protsess sõnahaaval, mitte tähthaaval. Programmi loojate arvates on nende projekt esimene, kes sellise protsessiga hakkama said. Seda on üritatud teha ka varem, kuid seda inimeste poolt üle vaadatud sõnastike baasil. Proverb on üks, kes kasutades NLP võtteid lahendab vihje probleemi töötades eelseatud teadmiste baasil. Teine näide on WebCrow, kes üritab Proverbi ületada võttes andmed otse veebist, pannes otsitav sõna otsingusse ning tulemused töödeldakse NLP abil, millest tekib võimalike vastuste loend. Rigutini jt töö katsetusel saadi tulemuseks, et õigeid definitsioone oli 81%, valesid 3% ja õigeid, kuid kasutamatuid 16%. Kirjutavad, et probleemiks selle juures on see, et suurem protsent sõnu on semantilise poole pealt korrektsed, kuid ristsõnas neid kasutada ei saa, sest nad kas on liiga pikad, sisaldavad väljendeid, mis on liiga lähedased vastusele või on liiga mitmetähenduslikud.

Ristsõnade genereerimine tähthaaval

Eeldades, et sõnahaaval ristsõnade genereerimine on raskem tähthaaval meetodist, vajab täht-tähe haaval versioon teistsugust algoritmi. Seda tehti projektis, kus kasutati dünaamilist, heuristiliselt määratletud, otsuste struktuuri, kuna algselt üritatud terve sõna kaupa paigutamine ei õnnestunud.