Transept
Transept (ladina keele sõnadest trans 'üle-', 'läbi-' ja saeptum 'tara') ehk põikhoone ehk risthoone[1], ka ristlööv on kiriku basilikaalset pikihoonet risti läbiv ruumiosa, mis muudab kiriku põhiplaani ristikujuliseks.
Ajaloost muuda
Esimestel basiilikatel transepte ei olnud. Need hakkasid ilmuma alates 5. sajandist, mil kasvav vaimulikkond vajas altari lähedal rohkem ruumi. Transept on iseloomulik keskaja sakraalarhitektuurile hilisgootikani, mil hakkas levima ühtlase kõrgusega kodakirik ja transeptist loobuti.
Transept võis olla ühe- või mitmelööviline. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta moodustub nelitis, mida võib kroonida kuppel või nelitistorn.
Enamasti oli kirikutel üks transept. Leidub ka kahe transeptiga kirikuid, näiteks Salisbury katedraal, kahe transepti ja kooriga Verduni katedraal, kunagisest kahetranseptilisest Cluny kolmandast kloostrikirikust on säilinud osa läänepoolsest transeptist koos torniga.
Viited muuda
- ↑ Kunstileksikon. Eesti Klassikairjastus, 2001
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Transept |