Riia Püha Kolmainu peakirik
Riia Püha Kolmainu katedraal (läti keeles Rīgas Svētās Trīsvienības katedrāle) on Läti Õigeusu Kiriku Riia piiskopkonna peakirik (endine katedraal) Lätis Riia linnas Grīziņkalnsi asumis Riia Püha Kolmainu nunnakloostri juures aadressil Krišjāņa Barona iela 126.[1] 18. detsembrist 1998 on kirikuhoone riikliku kaitse all olev arhitektuurimälestis.[2]
| Riia Püha Kolmainu peakirik | |
|---|---|
,_Kr._Barona_iela_126,_R%C4%ABga,_Latvia_-_panoramio_(2).jpg) Riia Püha Kolmainu peakirik | |
| Riik | Läti |
| Asukoht | Riia |
| Ehituse algus | 1902 |
| Ehituse lõpp | 1907 |
| Koordinaadid | 56° 57′ 47″ N, 24° 8′ 52″ E |
Kirikuhoone muuda
Hoone on viie kupliga ristikujulise põhiplaaniga vene-bütsantsi stiilis ehitis. Hoone fassaadi ehivad juugendstiilile iseloomulikud detailid, juugendi mõjutustega on ka kiriku interjöör. Kiriku ikonostaas asus algselt Liepājas, viidi sealt aastal 1939 Riia Kristuse Sündimise katedraali üle ja toodi püha Kolmainu kirikusse aastal 1961. Liepāja Püha Nikolai katedraalist pärineb ka ikonostaasi ees asuv pronksist küünlajalgade komplekt.
Ajalugu muuda
Aastal 1891 asutas õigeusu kirik Riiga tüdrukutele ja naistele mõeldud ühiselamu tüüpi varjupaiga, mis aastal 1901 sai kloostri staatuse. Aasta hiljem hakati kloostri juurde ehitama ka kirikut. Nikolai II eraldas ehituse tarbeks 75 000 rubla. Ülejäänud ehituskulud kattis kloostri esimene ülem iguumenja Sergija (sünninimega Jekaterina Mansurova).[3] Hoone projekteerisid arhitektid Konstantīns Pēkšēns ja Aleksandrs Vanags. Hoone valmis aastal 1907. Aastal 1910 maeti kiriku all asuvasse krüpti vürst Boriss Mansurov, aastal 1914 maeti sinna ka Marija Mansurova.[4]
Seoses sellega, et nõukogude võimud Kristuse Sündimise katedraali sulgesid, kujunes Riia Püha Kolmainu kirik Riia peapiiskoppide uueks katedraaliks (kirik sai katedraali staatuse aastal 1961). Aastal 1992 kujunes piiskopi residentsiks taas Kristuse Sündimise katedraal.
Viited muuda
- ↑ Banga, Vita; Marina Levina; et al. (2007). Rīgas dievnami: Arhitektūra un māksla. Riga's Churches. Architecture and Art. Riga: Zinātne, Apgads Mantojums. ISBN 978-9984-823-00-3.
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Рижский собор Свято-Троицкий. Латвийская Православная Церковь.
- ↑ Latvijas enciklopēdija. 4. sējums. Rīga : Valērija Belokoņa izdevniecība. 2007. 975.—976. lk. ISBN 978-9984-9482-4-9
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Riia Püha Kolmainu katedraal |