Punavetiktaimed
Punavetiktaimed (Rhodophyta) on vetikate hõimkond, kuhu kuulub umbes 4000 liiki. Nende nimetus tuleneb vetikatele iseloomulikust talluse värvusest. Enamik punavetikaid on hulkraksed makroskoopilised organismid.
| Punavetiktaimed | |
|---|---|
 Punavetikas Laurencia perekonnast | |
| Taksonoomia | |
| Domeen |
Eukarüoodid Eukaryota |
| (järguta) |
Archaeplastida |
| Hõimkond |
Punavetiktaimed Rhodophyta |
Punavetikad sisaldavad lisaks klorofüllile (klorofüll a ja d), ksantofüllidele ja karoteenidele ka ainuomaseid pigmente: fükoerütriin ja fükotsüaan. Nende kahe pigmendi tõttu saavad punavetikad elutegevuseks kasutada väga nõrka valgust, suutes kasvada meredes ja ookeanides maksimaalselt 200 meetri sügavusel, optimaalne kasvuala on 40–60 meetrit. Enamikule punavetiktaimede kasvuks on vaja suhteliselt ühtlast aastast temperatuuri. Punavetiktaimede pikkus ulatub mõnest millimeetrist kuni paari meetrini.
Suur hulk punavetikaliike elab troopilistes meredes.
Süstemaatika muuda
Hõimkonda kuulub üks klass – punavetikad (Rhodophyceae). Varem arvati sinna kaks klassi: Florideophyceae ja Bangiophyceae.
Paljunemine muuda
Punavetiktaimed paljunevad nii suguliselt kui suguta. Viimase puhul toimub see aplanospooridega. Sugulisel paljunemisel ühineb viburita spermaatsium oogooniumis valminud ühe munarakuga. Pärast viljastumist areneb kohe sügoot.
Kasutamine tööstuses muuda
Punavetiktaimedel on rakukestades sisalduvate kallerduvate ainete tõttu majanduslik tähtsus. Tuntuim kallerduv aine on agar, mida kasutatakse meditsiinis, mikrobioloogias ja mitmes tööstusharus.