Mõnede ksantofüllide struktuur
Astaksantiin
Astaksantiin (CAS 472-61-7)
Kantaksantiin
Kantaksantiin (CAS 514-78-3)
Kapsantiin
Kapsantiin (CAS 465-42-9)
Luteiin
Luteiin (CAS 127-40-2)
Müksoksantofüll
Müksoksantofüll (CAS 11004-68-5)
Sartsinaksantiin
Sartsinaksantiin (CAS 11031-47-3)
Zeaksantiin
Zeaksantiin (CAS 144-68-3)

Ksantofüllid on üks karotenoidide rühm. Nad on enamasti tetraterpeenid ning sisaldavad erinevalt karoteenidest hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi (hüdroksüülrühm, karbonüülrühm, karboksüülrühm, mõnikord ka oksiraanrühm).[1]

Leidumine

muuda

Ksantofüllid leiduvad kõikide fotosünteesis osalevate taimerakkude plastiidides.

Eukarüootidest sünteesivad neid ainult taimed; loomades leiduvad ksantofüllid on saadud toiduga. Ksantofüllid leiduvad ka rohelist värvi lehtköögiviljas, nagu spinatis (10 mg/100 g), salatis ja käharas lehtkapsas.[2]

Prokarüootide seas moodustavad neid mõned bakterid, kelle elupaik on väga valge. Pigmentidena rakumembraanis hoiavad nad ära raku koostisosade fotooksüdatsiooni.[3]

Omadused

muuda

Hoolimata polaarsetest rühmadest on ksantofüllid lipofiilsed; lahustuvust vees parandab osaliselt glükosüleerimine monosahhariidiga. Ksantofüllid on kuumakartlikud, keetmisel hävib neist 60–100 %.[2]

Nad esinevad värvainetena nii loomadel kui ka taimedel. Enamik ksantofülle on kollased, punased või oranžid, harvemad on sinised ja violetsed toonid.

Tähtsad esindajad

muuda

Kasutamine

muuda

Ksantofülle kasutatakse söödalisaainetena, et loomsete saaduste värvust tugevdada. Näiteks lisatakse astaksantiini kultuurlõhe söödana kasutatavale kalajahule, et saada iseloomulikku lihavärvi, ja kanasöödale, et rebu värvi intensiivistada. Kantaksantiini kasutatakse otse saida järelvärvimiseks. Luteiini kasutatakse süsinikdioksiidita jookides, energiamaiustustes ja dieettoiduainetes[5].

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Wissenschaft-Online-Lexika: Eintrag zu Xanthophylle im Lexikon der Biochemie, vaadatud 7.03.2009
  2. 2,0 2,1 Wissenschaft-Online-Lexika: Eintrag zu Xanthophylle im Lexikon der Ernährung, vaadatud 7.03.2009
  3. Hans G. Schlegel, Christiane Zaborosch: Allgemeine Mikrobiologie. 7. Auflage. Thieme Verlag, Stuttgart/New York 1992, ISBN 3-13-444607-3.
  4. R. Netzer, M. H. Stafsnes u. a.: Biosynthetic pathway for γ-cyclic sarcinaxanthin in Micrococcus luteus: heterologous expression and evidence for diverse and multiple catalytic functions of C(50) carotenoid cyclases. In: Journal of bacteriology. Band 192, Nummer 21, November 2010, lk 5688–5699, ISSN 1098-5530. PMID 20802040.
  5. Lehrbuch Lebensmittelchemie und Ernährung – Von Robert Ebermann, Ibrahim Elmadfa, Springer Verlag ISBN 9783211486498 Google Books