Rein Riitsalu
Rein Riitsalu (kuni 1935. Raimond Riedemann; 16. mai 1923 Tallinn – 20. juuni 1970 Helsingi, Soome) oli eesti arst ja karikaturist.
Sündis Tallinnas trükitöölise Heinrich Riedemann/Riitsalu pojana. Lõpetas 1941. aastal Gustav Adolfi Gümnaasiumi. Aastatel 1942–1944 õppis Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas.
1944. aastal põgenes Saksamaale Heidelbergi, kus õppis 1945–1949 Heidelbergi Ülikoolis (Universität Heidelberg). Töötas assistentarstina mitmes Saksa linnas, peamiselt Heidelbergis, kus 1955. aastal kaitses kraadi Heidelbergi Ülikoolis teemal "Vere alkoholi sisalduse probleemidest". Saksas oli ta ka Eesti Üliõpilaskonna abiesimees. 1955. aastal liikus edasi Soome, kus oli 1955–1959 stipendiaadina uurimistööl Helsingi Ülikoolis (Helsingin yliopisto), seal tutvus ja abiellus soomlanna Ritva Mäkeläga[1] ning jäi Helsingisse elama kuni surmani. Soomes Riitsalu arstina ei töötanud, vaid teenis leiba eesti keele tundide andmise ja kantseleitööga. 1957. aastal korraldas kohalike estofiilidega Eesti pagulaskirjanduse ja 1958. aastal Eesti pagulaskunsti näitused. 1957. aastal toimetas koos Ivar Grünthali ja Imant Rebasega Stockholmis Jaan Oksa "Kogutud teosed"[2]. Rein Riitsalu üritas 1960. aastate lõpul organiseerida Tuglase teoste tõlkimist, et toetada Friedebert Tuglase kandideerimist Nobeli auhinnale (esitajaks Soome Kirjanike Liit)[1]. 1962. aastal avaldas Stockholmis uurimuse "Kahe eestlase kannatustee. Herman Treiali ja Artur Lõokese juhtum".
Ühines Rootsis asutatud Eesti Vabadusmeelsete Föderalistidega, esindades neid rahvusvahelistel kongressidel. Tegi kaastööd ajalehega "Vaba Eesti", kus kokku ilmus seal tema 34 karikatuuri ja 11 artiklit[2]. Samas oli ta "Vaba Eesti" esindaja Saksamaal ja mitteametlik esindaja Soomes. 1963–1967 oli peatoimetaja ja illustraator Helsingis ilmuvale ajakirjale, mis kandis õige pikka nime: "Ivan Käbina nimeline: Eestimaa Naerupooldajatega Sidemetepidamise Rahvusvahelise Ühisuse Eesti Muigkonna pjäälekandja"[3], kokku ilmus neid 17 numbrit, millest kümme numbrit on täidetud tema enda teksti ja illustratsioonidega[4].
Riitsalu põrm on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.
Töökohad
muuda- Saksamaal arst, kõige pikemalt Heidelbergis
- Soomes, Helsingis Kalliola Rahvaülikoolis (Kalliolan kansanyliopisto) eesti keele õpetaja
- 1961 Soomes Helsingi Ülikoolis (Helsingin yliopisto) kantseleiametnik
Ühiskondlik tegevus
muuda- Tegi kaastööd Rootsi ajakirjale Vaba Eesti ja oli samanimelise kirjastuse ametlik esindaja Saksamaal ja mitteametlik esindaja Soomes[2]. Vaba Eesti avaldas tema 11 artiklit ja 34 karikatuuri.
- Saksamaal oli ta Eesti Üliõpilaskonna abiesimees.
- Rootsis kuulus eesti pagulaste erakonda Eesti Vabadusmeelsed Föderalistid.
- 1957. aastal korraldas Helsingis koos kohalike estofiilidega eesti pagulaskirjanduse näituse ja 1958. aastal pagulaskunsti näituse.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Looming 2011 nr 2
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Vaba Eesti tähistel. Tallinn, 2000, (lk. 453)
- ↑ "Eesti rahvusbibliograafia". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. veebruar 2017. Vaadatud 21. veebruaril 2017.
- ↑ TLÜAR väliseesti isikud