Reaalid
Reaalid (ld realia) on tõlketeaduses kultuurispetsiifilised elemendid. Mõistet kasutatakse mitmuses.
Bulgaaria tõlkijad Vlahov ja Florin olid esimesed, kes reaale põhjalikumalt uurisid. Nad leidsid, et kuna reaalid on tihedalt seotud kultuurikontekstiga, on neile sobiva tõlkevaste leidmine sageli raskendatud.[1] Eriti rikkalikult leidub reaale ilukirjanduses, sest need muudavad teksti eksootiliseks.
Enikő Terestyényi täpsustab kultuurispetsiifiliste elementide mõistet. Ta lisab, et tõlkeuuringute kontekstis on reaalid leksikaalsed ühikud, mis viitavad olmele, kunstile, kultuurile, traditsioonidele, kommetele ja looduskeskkonnale. Need on tihedalt seotud konkreetse grupiga, kuhu kuulujate jaoks need hõlmavad sügavamat, konnotatiivset ja emotsionaalset tähendust. Reaale iseloomustab ka kontekstist sõltumine.[2]
Enamik kultuurispetsiifilisi elemente on hõlpsasti äratuntavad ja need seostuvad kindla keelega. Nende tõlkimiseks on vaja tähendus edasi anda ümberjutustuse või kirjeldusega, sest otsetõlge võib olla valesti mõistetav ja kaotada suure osa reaali tähendusest.[3]
Reaalide kategooriad ja näited muuda
Looduskeskkond muuda
Kultuurispetsiifilisi looduskeskkonna elemente on tekstist kõige lihtsam eristada. Need ei kanna tavaliselt mingit erilist varjatud poliitilist või kommertsväärtust, kuid need on sihtkultuuris olulised. Näiteks on paljudes keeltes eraldi sõna, mis tähistab tasast maad (geograafia üldmõiste tasandik) – tasandikud Aafrikas on savannid, Lõuna-Ameerikas pampad, Euraasias stepid jne. Samamoodi on taime- ja loomaliikide nimetustel eri keeltes ja kultuuriruumides erinevad tähendused ja ka rahvapärased nimetused (nt ee koolibri, ingl hummingbird). Looduskeskkonna mõistete hulka kuuluvad
- üldgeograafilised mõisted;
- floora ja fauna;
- ilmastikunähtused;
- inimese rajatud ja/või piiritletud loodusobjektid (pargid jm inimasustusega seotud haljasalad, rahvuspargid ja looduskaitsealad, matkarajad jms) ning nendega seotud terminid.
Argielu muuda
Argielu kategooriasse kuuluvad mõisted, mis on seotud lähteteksti kultuuriruumi elementidega, millega inimene iga päev kokku puutub. Argielu reaalid jagunevad järgmisteks kategooriateks:
- kulinaaria;
- rõivad;
- tänapäeva kombed ja tavad;
- mööbel ja muu sisustus;
- nõud;
- transpordivahendid;
- arhitektuur: elu- ja administratiivhoonete ning nende osade nimetused;
- infrastruktuuriga seotud mõisted.
Etnograafia muuda
Etnograafia kategooria reaalid on ajaloomõisted, traditsioonide ja rahvakalendri tähtpäevade tähistamise kombestikuga seotud mõisted, rahvakunsti terminoloogia ning kohanimed. Etnograafia hõlmab järgmisi kategooriaid:
- rahvatraditsioonid (rahvakalendri tähtpäevad, tavad ja kombed);
- mittemateriaalne rahvakunst: muusika, laulud ja tantsud;
- materiaalne rahvakunst: muusikainstrumendid, rõivad, majapidamistarbed;
- ajaloolised ametinimetused ja tööriistad;
- rahvusköögiga seotud mõisted: rahvustoitude nimetused, nende valmistamiseks mõeldud nõud jm vahendid, lauakombed.
Religioon muuda
Religioonide rohkuse tõttu maailmas on religiooni reaalid eraldi kategooria, kuhu kuuluvad
- religioossed rajatised,
- kirikukalendri tähtpäevad,
- pühakute ja jumaluste nimed,
- religiooniga seotud tavad ja kombed.
Etnilised elemendid muuda
Etniliste reaalide hulka kuuluvad ajaloolised isiku- ja kohanimed ning nende tekkelood.
Haldusjaotused muuda
Haldusjaotuste kategooriasse kuuluvad esindused ja esindajad, hierarhiad ja auastmed ning ajaloolised haldusüksused, millega jaotatakse territooriumid osadeks.
Sotsiaalsed suhted muuda
Sotsiaalsete suhete kategooriasse kuuluvad kõigi muude valdkondade (haridussüsteem, ametid, sugulus- ja tutvusastmed, sõprussuhted, militaarhierarhiad) sotsiaalsete suhete tasanditega seotud mõisted.
Reaalide tõlkimine muuda
Reaalide tõlkimisel saab kasutada mitmesuguseid tõlkevõtteid ja -strateegiaid.
- Tsitaatsõna kasutamine (teise kultuuri reaali kirjapilt säilib, eestikeelses tekstis kirjutatakse kursiivis). Näiteks: pizza, tortilla, catering.
- Laensõna kasutamine (teise kultuuri reaali kirjapilt kohandatakse sihtkeele hääldusreeglitega). Näiteks: kašmiir, šenill, pitsa, tortilja.
- Sõnasõnaline tõlge fraasi tasandil ehk kalka (lähtekeele väljend tõlgitakse sõna-sõnalt sihtkeelde; tõlge kannab sama tähendust, mis originaal). Näiteks: läbi lillede (sks durch die Blumen, 'peenelt vihjama')
- Ekvivalentse ehk sihtkeele samasisulise väljendi kasutamine. Näiteks: it's raining cats and dogs = sajab pussnuge ja väikesi poisse.
- Mugandamine (nähtus vahetatakse täielikult välja, sest sihtkeele kultuuriruumis puudub otsene vaste). Näiteks: eestikeelne sõna "lumivalge" ei pruugi otse tõlgituna midagi öelda inimesele, kes on pärit riigist, kus lund ei ole. Vastena võib kasutada "pärlvalge", "alabastervalge" vm.
- Sõna asendamine sarnase kohalikus kultuuris laiemalt kasutatud vastega. Näiteks: pr art nouveau = juugend(stiil).
- Mõiste asendamine selle ülemmõistega. Näiteks: punane vein Beaujolais'i asemel.
- Täiendava omadussõna lisamine, et aidata lugejal mõista reaali päritolu. Näiteks: Argentina pampa, Aafrika savann.
Viited muuda
- ↑ Vlahov, S & Florin, S (1970) Neperevodimoje v perevode: realii. Masterstvo perevoda, Moskva: Sovetskii pisatel 1970: 432-456
- ↑ Terestyényi, E. (2011) "Translating culture-specific items in tourism brochures". SKASE Journal of Translation and Interpretation online Volume 5-2011 N° 2
- ↑ Newmark, P. (1988) "A textbook of translation". Hiina: Shanghai Foreign Language Education Press.