Ava peamenüü

Rapanui keel on Polüneesia keelkonna Ida-Polüneesia rühma kuuluv keel austroneesia keel. Rapanui keelt räägitakse Tšiilile kuuluval Lihavõttesaarel (tuntud ka kui Rapanui saar), mille rahvaarv on natuke alla 4000[1]. Umbes 3700 inimest Tšiilis ja Lihavõttesaarel peab end rapanuiks. Viimastel andmetel räägib rapanui keelt vabalt umbes 800 inimest. Tänapäeval räägivad paljud täiskasvanud rapanuid hispaania keelt. Kasutatakse ladina kirja.

Rapanui (Rapanui)
Kõneldakse Tšiilis
Kokku kõnelejaid 800 (emakeelena)
Keelesugulus Austroneesia keeled
Polüneesia keeled
Rapanui keel
Ametlik staatus
Ametlik keel Tšiili
Keelekoodid
ISO 639-2 rap
ISO 639-3 rap

Keele kood rahvusvahelise standardi ISO 639-3 järgi on rap.

Keele staatus on 6b, mis tähendab seda, et keel on ohustatud seisundis.

Sõnajärje tüüp on VSO.

FoneetikaRedigeeri

KaashäälikudRedigeeri

Labiaalid Alveolaarid Velaarid Larüngaalid
Nasaalid m n ŋ
Klusiilid p t k ʔ
Frikatiivid v h
Puutehäälik ɾ

TäishäälikudRedigeeri

Ees- Kesk- Taga-
Kõrged i u
Keskmised e o
Madalad a

MorfoloogiaRedigeeri

Silbid saavad olla ainult kas konsonant vokaal või lihtsalt vokaal. Sõnalõpulisi konsonante ei esine.

SüntaksRedigeeri

Lauseliikmete järjekord on öeldis-alus-sihitis (VSO).

Rapanui keeles kasutatakse laialdaselt reduplikatsiooni, näiteks värvuste tähistamiseks ‘ehu – udu > ‘ehu ‘ehu - tumehall.

Jah/ei-küsimustele vastatakse intonatsiooni abil. Vorm jääb samasuguseks nagu väide.

NäideRedigeeri

He hakahu koe i te rama – pane tõrvik põlema

ArvsõnadRedigeeri

  • 1- (ka) tahi,
  • 2- (ka) rua,
  • 3-(ka) toru,
  • 4-(ka) ha,
  • 5-(ka) rima,
  • 6-(ka) ono,
  • 7-(ka) hitu,
  • 8- (ka) va´u/varu,
  • 9- (ka) iva,
  • 10-(ka) aŋahuru

ViitedRedigeeri