Rapanui keel
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Rapanui keel on Polüneesia keelkonna Ida-Polüneesia rühma kuuluv austroneesia keel. Rapanui keelt räägitakse Tšiilile kuuluval Lihavõttesaarel (tuntud ka kui Rapanui saar), mille rahvaarv on natuke alla 4000[1]. Umbes 3700 inimest Tšiilis ja Lihavõttesaarel peab end rapanuiks. Viimastel andmetel räägib rapanui keelt vabalt umbes 800 inimest. Tänapäeval räägivad paljud täiskasvanud rapanuid hispaania keelt. Kasutatakse ladina kirja.
| Rapanui (Rapanui) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Tšiilis |
| Kokku kõnelejaid | 800 (emakeelena) |
| Keelesugulus |
Austroneesia keeled Polüneesia keeled Rapanui keel |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel | Tšiili |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-2 | rap |
| ISO 639-3 | rap |
Keele kood rahvusvahelise standardi ISO 639-3 järgi on rap. Keele staatus on 6b, mis tähendab seda, et keel on ohustatud seisundis. Sõnajärje tüüp on VSO.
Foneetika muuda
Kaashäälikud muuda
| Labiaalid | Alveolaarid | Velaarid | Larüngaalid | |
|---|---|---|---|---|
| Nasaalid | m | n | ŋ | |
| Klusiilid | p | t | k | ʔ |
| Frikatiivid | v | h | ||
| Puutehäälik | ɾ |
Täishäälikud muuda
| Ees- | Kesk- | Taga- | |
|---|---|---|---|
| Kõrged | i | u | |
| Keskmised | e | o | |
| Madalad | a |
Morfoloogia muuda
Silbid saavad olla ainult kas konsonant vokaal või lihtsalt vokaal. Sõnalõpulisi konsonante ei esine.
Süntaks muuda
Lauseliikmete järjekord on öeldis-alus-sihitis (VSO). Rapanui keeles kasutatakse laialdaselt reduplikatsiooni, näiteks värvuste tähistamiseks ‘ehu – udu > ‘ehu ‘ehu – tumehall. Jah/ei-küsimustele vastatakse intonatsiooni abil. Vorm jääb samasuguseks nagu väide.
Näide muuda
He hakahu koe i te rama – pane tõrvik põlema
Arvsõnad muuda
- 1- (ka) tahi,
- 2- (ka) rua,
- 3-(ka) toru,
- 4-(ka) ha,
- 5-(ka) rima,
- 6-(ka) ono,
- 7-(ka) hitu,
- 8- (ka) va´u/varu,
- 9- (ka) iva,
- 10-(ka) aŋahuru