Ramses II
See artikkel vajab toimetamist. |
| Ramses II hieroglüüfidega | |||||||||||||
| sünninimi | |||||||||||||
|
|||||||||||||
| Ramesses (Meriamon) Ra on ta sünnitanud (Amoni armastatu) |
|||||||||||||
| valitsejanimi | |||||||||||||
|
|||||||||||||
| Usermaatra Setep-en-ra Vägev on Ra Maat, Ra valitu |
Ramses II (umbes 1300 eKr – 1224 või 1213 eKr) oli Egiptuse vaarao 19. dünastiast 13. sajandil eKr, tõenäoliselt aastatel 1290–1224 eKr või 1279–1213 eKr. Ta oli Seti I poeg. Troonile saades oli Ramses umbes 20-aastane ning ta valitses 66 aastat (suri ligi 90-aastaselt).[viide?]
Ramsest peetakse Egiptuse Uue Riigi üheks silmapaistvamaks valitsejaks, ta taastas Egiptuse kontrolli Palestiina üle ning sõdis Süürias hetiitidega. 1274 toimus sõja suurim Kadeši lahing, kus kumbki pool ei saavutanud otsustavat edu. 1269 või 1258 eKr sõlmisid Ramses ja hetiitide kuningas Hattušili III rahu- ja liidulepingu ning jagasid Lähis-Ida omavahel: Egiptusele jäi Palestiina, hetiidid said enamiku Süüriast.[viide?]
Ramsese ajal ehitati palju, muuhulgas rajati ka uus pealinn Per-Ramses. Ramses II kivikujud on ühed tänapäeva tuntumad Vana-Egiptuse arhitektuurimälestised Giza püramiidide ja sfinksi kõrval.
Ramsese surma järel nõrgenes Egiptuse poliitiline ja majanduslik võim taas, kuna riiki tungisid sisse nn. mererahvad. Peagi peatas selle tendentsi ta järeltulija Ramses III, kes nad Egiptusest eemale tõrjus.[1]
Ramses II on peetud ka vaaraoks, kelle ajal toimus juutide väljaränne Egiptusest, kuid otseseid tõendeid selle kohta pole.[2][3]
Viited
muuda- ↑ Cifola, Barbara (1988). "Ramses III and the Sea Peoples: A Structural Analysis of the Medinet Habu Inscriptions". Orientalia. 57 (3): 275–306. JSTOR 43077586.
- ↑ Beegle, Dewey M. "Moses - Exodus, Ten Commandments, Israelites". Encyclopedia Britannica (inglise). Vaadatud 22. detsembril 2023.
- ↑ Isbouts, Jean-Pierre (28. detsember 2018). "Who was the Egyptian pharaoh challenged Moses?". National Geographic (inglise). Vaadatud 22. detsembril 2023.
Välislingid
muuda- Inna-Katrin Hein, Itaalia muuseumis leiti suure tõenäosusega kuninganna Nefertari jalad, postimees.ee, 1. detsember 2016