See artikkel räägib mütoloogilisest olendist; kassitõu kohta vaata artiklit Sfinks (kassitõug), vanakreeka mütoloogia tegelase kohta artiklit Sfinks (Vana-Kreeka)

Sfinks on lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend. Kõige enam on tuntud Vana-Egiptuse ja Vana-Kreeka sfinksid, kuid samalaadseid olevusi esines ka mujal Vana-Lähis-Idas. Sõna 'sfinks' pärineb vanakreeka keelest (Σφίνξ) ja tähendab kägistajat.

Sfinks Egiptuses

muuda

Egiptuses tähistasid sfinkside skulptuurid valitsejat või päikesejumalat, tavaliselt oli neil mehe pea. Kõik sfinkside kujud pärinevad Vana Riigi perioodist. Egiptlaste sõna sellise skulptuuri tähistamiseks ei ole teada.

 
Criosfinkside allee Karnaki templi ees

Tuntuim sfinksi kuju on Chephreni sfinks, mis asub Egiptuses Giza platool vaarao Chephreni püramiidi kõrval. Samuti on kuulus sfinkside allee, mis kulgeb Karnaki templist Luksori templini. Algselt koosnes see rohkem kui 900 sfinksist, tänaseks on säilinud 300. Karnaki templist Niiluse suunas kulgeb teine, oinapeadega sfinkside (criosfinkside) allee.

Sfinks Kreekas

muuda

Hiljem laenati sfinksitaoline olend tegelasena arhailise perioodi kreeka mütoloogiasse. Kreeklased nimetasid teda Sphinxiks, millest hiljem kujundati üldnimetaja nii mütoloogilisele olendile kui ka egiptlaste kujudele. Kreeka käsitluses muundus mehe pea naise omaks, lisandusid naiserind ja tiivad. Kõige tuntum vanakreeka tekst, milles Sphinx esineb, on Sophoklese "Kuningas Oidipus".

Tänapäeval on sfinks üks tuntumaid mütoloogilisi olendeid, kes esineb sageli kunstis ja kirjanduses.

Teised samalaadsed olevused

muuda

Kõik muistsed inimpäised olendid ei ole sfinksid.

Klassikalises Kreeka mütoloogias on kõik inimese ja looma tunnustega olendid inimlikud, kuid võivad käituda ka oma loomanatuurist lähtudes. Kreeka säärased olendid (kentaurid, Typhon, Medusa jt) on pärit Olümpose-eelsest religioonist.

India mütoloogias on üks Višnu avataarasid Narasimha ehk Narasingh, mis tähistab mees-lõvi. Sellel avataaral oli inimese keha ja lõvi pea.

Akkadi mütoloogias olid jumalused nimega šedu või lamassu, kes kaitsesid maju, losse ja linnu. Tavaliselt kujutati neid tiivuliste härgadena, harvemini tiivuliste lõvidena. Mõlemal juhul oli kujul inimese pea.