Ava peamenüü

Rallikross on autode võidusõit, mida sõidetakse spetsiaalselt ümberehitatud tänavasõiduautodega segakattega (asfalt, kruus jms) ringrajal. Spordiala on peamiselt populaarne Põhjamaades, kuid on väga menukas veel Hollandis, Belgias, Prantsusmaal ja Suurbritannias. Võisteldakse ühisstardist, toimub kolm eelvooru, kus on korraga rajal 3-4 autot, seejärel finaalsõidud, kus on korraga kuni 6 osalejat. Finaalis stardivad eespool sõitjad, kes on eelsõitudes saanud parema tulemuse. [1]

AjaluguRedigeeri

Rallikrossi rajajaks on Robert Reed, kes oli Suurbritannia telekanali ABC juht. Idee sai alguse Harewoodi mäkketõusuvõistlustelt (novembris 1966), kus Robert Reed nägi, kuidas asfaldil kihutama harjunud rallimasinad vaevaliselt mööda mudast kruusateed tagasi boksidesse kulgesid. Algusajaks võib pidada 4. veebruari 1967, mil korraldati esimene rallikrossi võistlus Inglismaa kagutipus asuval Lydden Hilli ringrajal. Esimene võistlus ehitati üles televisiooni jaoks mõeldud saatena. Rajale kutsuti erinevate autospordi alade sõitjad. Raja ettevalmistus ja reeglite loomine võttis aega paar kuud. Võistlus nõudis sõitjatelt erilist osavust, sest ringrada oli küll vaid 1,5 kilomeetri pikkune, kuid kruusa ja asfaldi vaheldumisel on vaja erilisi oskusi. [2]. Võistluse organiseerisid Bud Smith, Lyddeni ringraja omanik Bill Chesson, telekanal ABC ja Tunbridge Wells Center of the 750 Motor Club. Kõige esimeseks rallikrossisõidu võitjaks kuulutati Vormel 1 piloot Vic Elford, kes on ka 1968. aasta Monte Carlo ralli võitja. [3]

Maailmameistrivõistlustel osalevad paljud endised tipptasemel rallisõitjad, näiteks Petter Solberg, Ken Block, Sebastian Loeb. Peale endiste rallisõitjate on rallikrossiga ühinenud vormelisõitjaid ja võistlejaid paljudelt muudelt autospordialadelt.

Rallikross EestisRedigeeri

Eesti suurimad rallikrossi võistlused peeti 1980ndate alguses. Vasalemma rajal toimunud võistlused tõid raja äärde üle 15 000 pealtvaataja. Käidi palju võistlemas NSV Liidu meistrivõistlustel, kus eestlased võistlesid poodiumikohtade eest. [4] Eestlastest tuntuim on Eugen Kuusik, kes on saavutanud NSV Liidu meistritiitli autokrossi (rallikross) vabaklassis (1988) ning neljal korral Eesti meistritiitli (1985, 1987-1989). [5]

Vasalemma rallirajal, kus vahepeal traditsioon täiesti soiku oli jäänud, taastati rallikrossi tava taas 2014. aastal. Lisaks on viimastel aastatel ehitatud Eestisse mitmeid ringradasid, mis on rallikrossiks sobilikud: Laitse, Misso, Põltsamaa lähistel Piiroja rada, hetkel vaatajate lemmikrada Kulbilohu. 2017ndal aastal renoveeriti Kehala ringrada Ida-Virumaal, mis on ehitatud sobilikuks ka EM ja MM võistluste korraldamiseks. Rallikrossi etappe on toimunud veel Audru ja Ohekatku ringradadel. [1]

VõistlusklassidRedigeeri

Eestis võisteldakse alates 2017. aastast viies erinevas klassis:

  • Super 1600
  • Junior 1600
  • TouringCar
  • SuperCar
  • Crosskart Xtreme

Super 1600s ja Junior 1600s on tehniliselt samaväärsed autod, kuid juunioride klassis võivad sõita kuni 18-aastased noored ja alla 12-aastased noored võivad võistelda ainult Eesti Autospordi Liidu ehk EAL eriloaga. Noorel sõitjal, kes on 16-aastane või varasemate aastate rallikrossi Eesti meister, on lubatud üle minna teistesse võistlusklassidesse, välja arvatud SuperCar klassi. Selles saab võistelda alates 18. eluaastast. Junior klassi tagasi minna ei ole lubatud. [6]

Rallikross maailmas kaasajalRedigeeri

Tänapäeva suurimaks ja tähtsaimaks rallikrossi võistluseks on FIA maailmameistrivõistlused (FIA World Rallycross Championship, WRX), mis sai alguse 2014. aastal ameeriklaste ja Rahvusvahelise Autoliidu FIA eestvedamisel. WRX’i võistlustel sõidetakse SuperCar klassis, kus on rallikrossi kõige võimsamad autod. Tegemist on nelikveoliste autodega, mille mootor ei tohi ületada 2000 cm3, kuid margipõhine mootor võib olla kuni 2058 cm3. Hobujõude võib olla kuni 600 ja enam. [7] Esimese WRX tiitli võitis 2003. aasta ralli maailmameistrivõistluste meister Petter Solberg. [8]

WRX võistlustega koos peetakse tihti ka FIA European Rallycross Championship (ERX) võistluseid. ERX võistlustel toimuvad sõidud mitmes klassis:

  • Super 1600 - mootor kuni 1600 cm3, autod on esiveolised
  • TouringCar - mootor kuni 2000 cm3, autod on tagaveolised
  • eraldi arvestus ja sõidud SuperCar klassis
  • RX Lites (RX2) klass, kus autod on sarnased SuperCar klassi autodega, kuid märksa vähem võimsad.

RX Lites klassis on kõik masinad ühesuguse tehnilise ülesehitusega, ette on antud väga kindlad reeglid ja kriteeriumid auto ehituseks, ehk autod on üsna sarnased ja võrdsed ning erinevusi väga esineda ei tohiks. [9]

ViitedRedigeeri

  1. Rallikrossautosport.ee
  2. The Birth of Rallycross with Robert Reed, video inglise keeles
  3. Kask, M. (2014). Mis on rallikross?
  4. Kask, Mis on rallikross?, 2014
  5. Eugen Kuusik, ESBL
  6. Rallikrossi üldjuhend
  7. Rallikross.
  8. Viljar Voog. Plahvatuslikult popp rallikross tähistab 50 aasta juubelit. Õhtuleht, 3. veebruar 2017
  9. RX autod