Ava peamenüü

Rahvusvaheline temperatuuriskaala ehk praktiline temperatuuriskaala on praktilistel kaalutlustel loodud temperatuuri mõõtmise skaala. Esimene praktiline temperatuuriskaala kinnitati 1927. aastal, selle aluseks võeti Celsiuse skaala.

Praegu kehtiv praktiline temperatuuriskaala võeti vastu 1990. aastal (International Temperature Scale of 1990 ehk ITS-90) ning see on järjekorras seitsmes.

Rahvusvahelise temperatuuriskaala sisuks on 17. loodusliku etaloniga tagatud referentspunkti (kindelpunkti) olemasolu vahemikus 3K – 1358K, mis on sobitatud 17. punktis Celsiuse skaalasse.

Referentspunktideks on madalatel temperatuuridel gaaside kolmikpunktid ja kõrgetel temperatuuridel metallide sulamistemperatuurid.

Viimane vastuvõetud temperatuuriskaala (ITS-90) defineerib nii rahvusvahelise kelvini temperatuuri, mille tähiseks on ja sümboliks K, kui rahvusvahelise Celsiuse temperatuuri mille tähiseks on ja sümboliks °C. Ühtlasi seotakse kahe skaala väärtused omavahel.

/(K) = /(°C) + 273,15


Vaata kaRedigeeri