Raduń on alev (endine linn) Valgevenes Hrodna oblastis Voranava rajoonis. Alev on Raduńi külanõukogu halduskeskuseks. Asula nimi on leedu keeles Rodūnia. Nimi tuleb Valgevene keeleteadlaste arvates asulat läbiva Radunka jõekese nimest, leedu keeleteadlased seostavad seda aga preislaste Barta muinasmaakonnas austatud jumalusega.

Raduń
[ Radunj ]
valgevene Радунь * / Raduń *transkriptsioon: Radun
vene Радунь (Radun)
Elanikke: 2673 (2009)[1]
Koordinaadid: 54° 3′ N, 25° 0′ E
Raduń (Valgevene)
Raduń

Alevis on kaks keskkooli, laste muusikakool ja internaatkool, lisaks asuvad seal veel kaks raamatukogu ja kultuurimaja. Vaatamisväärsusteks on katoliku kirik aastast 1933 ja XIX sajandil ehitatud sünagoog.

Ajalugu

muuda

Alevit mainitakse esimest korda aastal 1387 kui Jogailale kuulunud alevit. XIV–XVII sajandil seisis alevi juures ka kindlus.

Aastal 1649 sai Raduń linnaõigused. Kuni XVIII sajandi teise pooleni allus linn otse kuningale.

Alates kolmandast Poola jagamisest aastal 1795 oli linn Venemaa koosseisus. Asula kaotas linnaõigused. Pärast Esimest maailmasõda kuulus Raduń Poola koosseisu, 1939. aastast Nõukogude Liitu. Kuni Teise maailmasõjani oli Raduńis suur juutide kogukond.

Pilte

muuda

Tuntud elanikke

muuda
  • Piatro Bitel – Valgevene luuletaja
  • Chofetz Chaim – juudi rabi

Viited

muuda
  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. juuni 2015. Vaadatud 24. juunil 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

muuda