Rüiu (ka sõlmnarmaspõime) on sõlmtehnika liik, mille puhul sõlmenarmad on pikad ja sõlmeread paiknevad hõredalt; samuti on ta selles tehnikas kootud narmaline vaip ehk rüiuvaip[1].

AjaloostRedigeeri

Rüiut on kasutatud Skandinaavias kõrgemate seisuste poolt alates 15. sajandist, algselt voodivaibana (narmad allküljel), 17. sajandi lõpust dekoratiivvaibana (narmad pealpool). Soomes sai laialdaselt tuntuks 17.–18. sajandil, ka talurahva hulgas[2].

Eesti oludRedigeeri

Eestis tegid peamiselt rannarootslased ühevärvilisi ja valge-pruuniruudulisi rüiusid. Nende 7–9 cm pikkused narmad paiknesid võrgukujuliselt, mitte tihedate ridadadena nagu Rootsis. Vähesel määral on rüiut tuntud Põhja-Eesti rannikul, kus narmastega kaeti vaid osa vaiba mustrist. Hiiumaa rüiude narmad olid kahe sõrme laiused ja sõrmepikkused riideribad (nukud)[3].

TehnikaRedigeeri

Rüiu tekib lõimelõngade ümber sõlmitud koelõngakimpudest. Iga narmarea vahele kootakse lihtsat(labast) taustakudet. Sõlmimisviise on mitmesuguseid, näiteks põhjamaised vaibad sõlmitakse nn smürna sõlmega, kus narmaste kimp kinnitatakse keeruga ümber kahe lõimelõnga.

MuudRedigeeri

Jaan Elkenil on 2007 aastal loodud maal «Rüiu. Rüiu. Rüiu», kus autor kasutas maalimisel oma ema rüiu-tehnikas vaipu, mis kunagi kaunistasid kunstniku vanematekodu.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Eesti keele seletav sõnaraamat [1]
  2. Eesti Entsüklopeedia [2]
  3. Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 263

VälislingidRedigeeri