Räpina vald (1939)

Räpina vald oli vald Võru maakonnas aastail 1939–1950.

Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad

1. aprillil 1939 oli vallas 4791 elanikku.

Vald kuulus Riigivolikogu 78. valimisringkonda, kust valiti Eduard Peedosk.

Valla täitevkomitee esimees Daniel Piirilaht (15. märts 1898 – 5. detsember 1941 Võru või 10. veebruar 1942 Tallinn) oli aktiivne kommunist juba iseseisvusajal, kommunistliku tegevuse eest karistatud, küüditaja, hävituspataljoni liige, osales haarangutel, hukati.

Vallavanem Eduard Peedosk (17. august 1897 – 9. juuni 1977; arreteeriti 13. novembril 1944 Saarekülas, vabanes 1954) oli kaitseliitlane, Leevaku küla metsavendade grupi juht. 10. juulil 1941 tuli ta vallamajja ja asus valla elu korraldama. 10. juulil 1941 andis vallavalitsus käskkirja, millega kutsus rahvast võsavenna elu lõpetama ja kommunismi hävitama, samuti heiskama rahvuslipud. Vallavalitsuse koosseisu kinnitas Võru maavalitsus.

Esimesi sakslasi nähti Räpina vallas 22. juulil 1941.

13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus Alaküla külanõukogu, Leevaku külanõukogu, Linte külanõukogu ja Võõpsu külanõukogu. 26. septembril 1950 arvati vald Räpina rajooni koosseisu.

Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88

muuda

18. Räpina vald – maa-alaga, mis moodustub: a) senise Räpina valla maa-alast, välja arvatud Märaste nr. V, Märastesaare nr. VI ja Kikkasaare nr. VII talude piirkond; b) senise Kahkva valla Sülgoja ja Suur-Veerksoo külade piirkondadest; c) senise Toolamaa valla Levako ja Punni külade ning Puusta ja Toolamaa asunduste piirkondadest[1].

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. 776. Vabariigi Presidendi otsus nr. 88., Riigi Teataja, nr. 87, 14 oktoober 1938