Pusa-Jaani talu kalmistu
Pusa-Jaani talu kalmistu on kalmistu Räpina kihelkonnas Võrumaal, praeguse haldusjaotuse järgi Haavapää külas Räpina vallas Põlva maakonnas.
Ajalugu muuda
Kalmistut hakati rajama 1932. aastal Pusa-Jaani nr 13 talu maadele[1], kuid ametlik luba saadi alles 7. jaanuaril 1935. aastal.[2] Omanik oli taluperemees Peeter Sõukand (ka Sõukant), kes oli taarausuliste liikumise tegelane.[3]
Kalmistu oli harvaesinevalt kolmnurga kujuline, selle pindala oli 0,0945 ha.[4]
Kalmistule maetuid muuda
- 1935, 20. oktoober - Peeter Sõukand (15. oktoober 1851 - 15. oktoober 1935), taluperemees
- August Sõukand, taluperemees, Peetri poeg
- Elisabeth Sõukand, Augusti abikaasa
- Lea Sõukand, Augusti tütar
- Evi Sõukand, Augusti tütar
Viited muuda
- ↑ ERA 40-1-6487, leht 34
- ↑ ERA 40-1-6490, leht 147
- ↑ "Saarõ Evar. Papa Aadami kalmuaid. "Uma Leht" 26. oktoober 2004". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. aprill 2014. Vaadatud 30. märtsil 2014.
- ↑ Võrumaal, Veriora vallas, Palo mõisa järgi oleva talumaakoha Pusa-Jaan № 13 piirides asuva era matmiskoha plaan. ERA 40-1-6490, leht 146
Kirjandus muuda
- "Ärkamisaegse tegelase matus taarausu kombe järele". Vaba Maa, 23. oktoober 1935. Lk 6
- Taavi Pae. "Pusajaani talu perekonnakalmistu "Taarahiie"". - Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused. // Magistritöö Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis. Tartu 2002
- Saarõ Evar. Papa Aadami kalmuaid. Uma Leht 26. oktoober 2004
- Enn Esko. Peeter Sõukand - tõe ja õiguse ning usu eest võitleja. Minevikumälestusi III: Põlvamaa kodulookogumik. Põlva 2005. Lk 45-51
- Tiina Tuulik. "Oma kodu, oma maa sümbolid — talukalmistud Eestis". // Tuna, 3/2018. Lk 45–46
Välislingid muuda
- Pärandkultuuri objekt: "Sõukandite suguvõsa surnuaed" (879:HAU:001) Eesti looduse infosüsteemis