Purepetša keel

Purepetša keel (varem ka tarasko keel; inglise keeles Purepecha, Tarascan, Tarasco) on Põhja-Ameerika sugulaskeelteta indiaani keel

purepetša keel (Purepecha)
Kõneldakse	Mehhiko, USA
Piirkonnad	Michoacán, Pátzcuaro järve ümbrus, Cuanajo kagualad ja Zipiajo põhjapoolsetel alad
Kokku kõnelejaid	175 000 inimest
Ametlik staatus
Ametlik keel	Mehhiko
Michoacáni osariik Mehhikos

Piirkond

Purepetša keelt kõneldakse põhiliselt Mehhikos, täpsemalt Michoacánis, Pátzcuaro järve aladel, Cuanajo kagualadel ja Zipiajo põhjapoolsetel aladel. Räägitakse vähesel määral ka USA-s.

Kõnelejate arv

Eri allikates andmed varieeruvad. 2005. aasta andmetel on Purepetša keele kõnelejaid 175,000. [4]

Arvsõnad 1–10

• üks – ma
• kaks – tsimani
• kolm – tanimu
• neli – tʰámu
• viis – iumu
• kuus – kuimu
• seitse – iumu tsimani
• kaheksa – iumu tanimu
• üheksa – iumu tʰámu
• kümme – témbini

Keele struktuur

Vokaalid

	Eesvokaalid	Keskvokaalid	Tagavokaalid
Kõrged vokaalid	i	ɨ ( ï )	u
Keskkõrged vokaalid	e		o
Madalad vokaalid		a

On olemas veel keskvokaalid /e ja o/, mis on haruldased. /o/ on eriti haruldane. Kõrget keskvokaali esineb pea iga kord pärast /s/ või /ts/-i. Sõna viimane vokaal öeldakse tavaliselt n-ö sosinal või ei hääldata üldse. Erand on siis, kui sõna on lause lõpus. Vokaalide jada esineb harva.

Konsonandid

	Bilabiaal ehk huulhäälik	Alveolaar ehk hambasombuhäälik	Palataal ehk kõva suulaehäälik	Velaar ehk pehme suulaehäälik	Larüngaal ehk kõrihäälik
Nasaal	m	n		ŋ (nh)
Sulghäälik	p	t / tʰ (t')		k / kʰ (k')	kʷ (ku) / kʷʰ (k'u)
Afrikaat	pʰ (p')	ts (ts) / tsʰ (ts')	tʃ (ch) / tʃʰ (ch')
Frikatiiv		s	ʃ (x)	x (j)
Tremulalt		r	ɽ (rh)
Aproksimant			j (i)

Purepetša keeles puuduvad külghäälikud. Keeles on suur hispaania mõju.

Keele kohta

Keelenäide

Iamendu k'uiripuecha janguarhiparini ka majku jarhati ka jurhimbekuecha jingoni kueraaηasondikso ka.

Tähendus: Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt.

("Inimõiguste ülddeklaratsioon", artikkel 1)

Kirjaviis

Purepetša keeles kasutatakse foneetilist kirjaviisi.

Huvitavaid fakte

Arvude lugemisel on aluseks arv 20 (vigesimal ehk kahekümnendsüsteem). Paljud purepetša keele kõnelejad laenavad suured arvud hispaania keelest. Purepetša keel oli Tarascani osariigi põhikeeleks. Selle tõttu nimetatakse seda vahel ka tarascani keeleks. Purepetša keele hiilgeaeg oli aastatel 1400–1521, mil seda kõneldi kõige enam. [5]