Presidendi käändkond
Presidendi käändkonnaks[1][2] on hakatud nimetama keelenormist hälbivat nähtust, kus perekonnanime ei käänata enam nimekäänamisreeglite järgi (nt Jõgi: Jõe vs. Jõgi: Jõgi).[3][4]
Väljend võeti Eesti Keele Instituudis kasutusele naljatamisi seoses just Eesti presidentide perekonnanimede käänamisel tekkinud segadusega. Nimelt täheldati, et kui enne valimisi käänati Arnold Rüütli nime reeglipäraselt Rüütel: Rüütli, siis pärast valimisi esines vorm Rüütel: Rüüteli.[5] Sama juhtus Lennart Meri puhul, kelle perekonnanime pärast tema presidendiks saamist kiputi käänama mitte enam Meri: Mere: Merd, vaid Meri: Meri: Merit. Pole täpselt teada, kas seda nõudis president ise või tema kantselei. Küll aga on teada, et oma perekonnanime erandliku käänamise soovi on selgelt väljendanud president Kersti Kaljulaid, andes kindlaid juhiseid, et tema nime käänataks muutumatu tüvega ehk astmevahelduseta (Kaljulaid : Kaljulaidi : Kaljulaidi), ehkki reeglipärane käänamine on Kaljulaid : Kaljulaiu : Kaljulaiule).[6]
Samal moel on hakatud käänama veel mõne avaliku elu tegelase nime (nt Kallas: Kallase, Jõgi: Jõgit, Kaljurand : Kaljurandi). Käänamiskartuse tekkepõhjusena on toimetaja Maris Jõks oletanud hüperkorrektsust: kardetakse nime käänata, sellega lugupidamatust näidata.[4][7]
Üldreegel ja keelesoovitused muuda
Eesti keelekorraldajad soovitavad käänata eesti perekonnanimesid reeglipäraselt ehk nii, nagu käänatakse vastavaid käändsõnu.[8] Uusim keelekorralduslik allikas, mis kinnitab aastakümneid kehtinud põhimõtet, et "Eesti perekonnanimesid käänatakse üldiselt sama moodi, nagu käänduvad eesti sõnad", on EKI teatmik.[9]
Nimede väärkäänamise põhjenduseks on toodud nime kandja soovi, kuid seda on põhjust küsida vaid siis, kui nime on võimalik käänata mitmeti (näiteks Kuld: Kuldi või Kulla), kuid EKI isikunimeandmebaasi järgi mitut moodi käänatavaid nimesid eriti palju pole.[10]
„Kui me ei taha, et laevaliikluses sõidaksid „Leigerid“, „Kalevipoegid“ ja „Suured Tõllid“, siis käänakem neid loomulikul viisil.“
– Peeter Päll
Korrektsusega ülepingutamine tekitab segadust, mille tagajärjel kiputakse isegi eluta objektide nimesid/nimetusi valesti käänama; nii näiteks on valesti käänatud laeva Leiger nime (Leigeri vs. Leigri).[11]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "Presidendi käändkond". Maaleht. 13.10.2016. Vaadatud 02.02.2023.
- ↑ Vill, Ants (13. oktoober 2016). "Mõrkjalt põnevad paleeuudised". Õhtuleht. Vaadatud 2. veebruaril 2023.
- ↑ Mäekivi, Helika (11. oktoober 2016). "Kas Kaljulaiu, Kaljulaia või Kaljulaidi". Päevakera keeleblogi. Vaadatud 11.08.2021.
- ↑ 4,0 4,1 Jõks, Maris (2. august 2011). "Maris Jõks: kange keelega". Postimees. Vaadatud 11. august 2021.
- ↑ Päll, Peeter (2. detsember 2005). "Nad käänduvad siiski". Õpetajate Leht. Vaadatud 11.08.2021.
- ↑ Meeli Lukk. Kaljulaid trotsib keelereegleid. Pärnu Postimees, 14.10.2016.
- ↑ Pullerits, Egle (30. aprill 2012). "Egle Pullerits: kuidas käänata perekonnanime". ERR. Vaadatud 11.08.2021.
- ↑ Keelenõuannete kogu Eesti Keele Instituudi veebiportaal. Vaadatud 06.03.2023.
- ↑ Eesti perekonnanimede käänamine EKI teatmik. Vaadatud 06.03.2023.
- ↑ Liit, Eesti Keeletoimetajate (1. veebruar 2023). "Kuidas käänata väänamata". Eesti Keeletoimetajate Liit. Vaadatud 2. veebruaril 2023.
- ↑ Lauri, Urmas (16. detsember 2016). "Peeter Päll: Leiger pole president". Lääne Elu. Vaadatud 11.08.2021.