Policoro
Policoro on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Basilicata maakonnas Matera provintsis. Policoro sai linnaõigused vabariigi presidendi 1988. aasta 15. septembri dekreediga.
| Policoro | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||||
| [ poliˈkɔro[1] ] | |||||||
| |||||||
| Pindala | 67,00 km² | ||||||
| Elanikke |
17 832 (1.01.2023)[3]  | ||||||
|
| |||||||
| Koordinaadid | 40° 12′ N, 16° 40′ E | ||||||
.svg) Policoro asend Matera provintsis | |||||||
  | |||||||
Policoro kõrgus merepinnast on 25 meetrit, asustustihedus keskmiselt 244 inimest ruutkilomeetri kohta.
Haldus muuda
Policoro piirneb järgmiste omavalitsusüksustega: Rotondella, Scanzano Jonico, Tursi, Nova Siri.
Loodus muuda
Viljakal Metaponto madalikul asuva Policoro kagupiiriks on Joonia mere Taranto laht. Kirdepiiril voolab Agri jõgi.
Kolmekümne aasta (1961–1990) vaatluste andmetel on kõige jahedam kuu jaanuar (keskmine temperatuur +7,8 °C) ja kõige soojem kuu august (keskmine temperatuur +25,4 °C).
Ajalugu muuda
Policoro läheduses asuvad antiikaegse, VI sajandil e.m.a. rajatud Magna Graecia olulise keskuse Herakleia varemed. Aastal 280 eKr võitlesid roomlased seal Pyrrhosega.
Policoro eraldus Montalbano Jonicost iseseisvaks omavalitsusüksuseks 1959. aastal.
-
Policoro kastell -
Herakleia ja Sirise arheoloogiline piirkond
Sõpruslinnad muuda
Viited muuda
- ↑ "DiPI Online - Dizionario di Pronuncia Italiana". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. oktoober 2018. Vaadatud 7. juuli 2013.
- ↑ AA. VV., Dizionario di toponomastica. Storia e significato dei nomi geografici italiani, Milano, GARZANTI, 1996, p. 74.
- ↑ https://demo.istat.it/?l=it
Kirjandus muuda
- Salvatore Bianco, Marcello Tagliente, Il Museo nazionale della siritide di Policoro: archeologia della Basilicata meridionale, Laterza, 1985. ISBN 88-420-2641-7
- Luisa Moscati Castelnuovo, Siris tradizione storiografica e momenti della storia di una città della Magna Grecia Collection Latomus: tradizione storiografica e momenti della storia di una città della Magna Grecia, Latomus, 1989. ISBN 2-87031-147-8
- Emanuele Greco, Siritide e Metapontino. Storie di due territori coloniali, Centre Jean Bérard, 1991. ISBN 2-903189-57-9
- Salvatore Bianco, Il Museo nazionale archeologico della Siritide, Scorpione, 1996.
- Salvatore Bianco, Greci, Enotri e Lucani nella Basilicata meridionale, Napoli, Electa, 1996.
- Antonio Signorile, L'Università di Policoro nel XIII secolo, Salerno, Edisud, 2006. ISBN 88-95154-07-X
- Nicola Buccolo, Policoro Stella della Magna Grecia, Policoro, 2005.
Välislingid muuda
Policoro – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis- Policoro.eu (itaalia keeles)
- Oasi WWF (itaalia keeles)
- Informazioni su Policoro (itaalia keeles)
- Corriere di Policoro (itaalia keeles)