Pitsa

Pitsa (itaalia keeles pizza) on ahjus küpsetatav kettakujuline lahtine pirukas, mis kaetakse tomatipasta, juustu ja muude lisanditega.

Ehtne Napoli Pizza Margherita

Pitsa sünnikohaks loetakse Napolit, kuigi sarnast toitu valmistati juba Vana-Kreekas. Tänapäeval on pitsa populaarne toit mitmel pool maailmas. Itaalia söögikohtades serveeritakse pitsat traditsiooniliselt lahti lõikamata kujul ning seda süüakse noa ja kahvliga. Tänavatoiduna aga lõigatakse pitsa sektoriteks ning seda süüakse käes hoides.

Ajalugu

Paksu põhjaga Chicago pitsa

Nimetus "pitsa" (pizza) tuleb kreeka päritolu ladinakeelsest verbist pīnsere – 'pressima'. Vana-Kreekas kaeti leib õli, ürtide ja juustuga. Keskaegses Kreekas kasutati sõna "πίτα" ehk pita ning sealt on see levinud türgi keelde kui pide, bulgaaria, horvaadi ja serbia keelde kui pita, albaania keelde kui pita ja tänapäeva heebrea keeles pittāh. Roomlased mõtlesid välja piruka, mida kutsuti platsentaks. See oli juustu ja meega kaetud ning loorberilehtedega maitsestatud toit.

Tänapäeva pitsa pärineb Itaaliast, täpsemalt Napolist. Kui Itaalia kuninganna Margherita 1889. aastal Napolit külastas, serveeriti talle Itaalia lipu värvides pitsat: punane (tomatid), valge (mozzarella) ja roheline (basiilik). Sellist pitsat hakati kuninganna auks nimetama Margherita pitsaks (Pizza Margherita).

Pitsa koostis ja valmistamine

Itaalia tüüpi pitsade tainakiht on üldiselt õhuke, kuid pannipitsade puhul võib pitsatainakiht ka paksem olla. Pitsa kaetakse tavaliselt tomatipasta ja juustuga, kuid ülejäänud komponendid varieeruvad kõvasti. Pitsade valmistamisele spetsialiseerunud söögikohti nimetatakse pizzeria'teks. Pitsat küpsetatakse ahjus.

Vaata ka

• Chicago pitsa
• Detroiti pitsa
• Hawaii pitsa
• Pizza Margherita
• Sitsiilia pitsa

Kirjandus

• Linda Civitello 2007, Cuisine and Culture:A History of Food and People, John Wiley & Sons, ISBN 9780470096949