Mozzarella
Mozzarella on juust, mis sai alguse Itaalia lõunaosas Battipaglia piirkonnas. Mozzarella juustu valmistatakse traditsiooniliselt Itaalia pühvli piimast pasta filata meetodil. Seda toodetakse samal meetodil ka lehmapiimast kogu Itaalias, teistes Euroopa riikides ja Ameerika Ühendriikides.[1] Mozzarella juust on ümara kujuga, kergelt soolane, valge, pehme ja ainulaadse venivusega. Pühvlipiima eelistatakse lehmapiimale, sest pühvlipiim annab puhtama valge värvuse, mis on mozzarellale iseloomulik. [2]
Mozzarella on valgurikas, sisaldades üle 22 grammi valku 100 g kohta, ja vähese süsivesikute sisaldusega, sisaldades umbes 2 grammi süsivesikuid 100 g kohta. Üldiselt moodustavad suurema osa juustu rasvadest küllastunud rasvad.[3]
Valmistamine muuda
Ükskõik, kas kasutatakse lehma- või pühvlipiima, valmistatakse mozzarellat alati pasta filata meetodil. Piima inkubeeritakse termofiilseid baktereid sisaldava vadakuga ja seejäral lisatakse see kohupiima moodustamiseks laabi. Kohupiim kuumutatakse vees või vadakus seni, kuni see muutub tekstuurilt elastseks. Kohupiim venitatakse, sõtkutakse ühtlaseks ja vormitakse ümarateks pallideks ning seejärel valmib sellest mozzarella. [2]
Säilitamine muuda
Värske mozzarella maitseb alati kõige paremini, kuid see säilib umbes nädal aega ka külmkapis kinnises karbis. Lisaks saab seda säilitada nõrgas soolvees, mida tuleks iga päev uuendada. Mozzarella on üks neist juustudest, mida saab külmutada ilma, et tekiks maitse- või struktuurimuutused. [4]
Kasutamine muuda
Kõige rohkem kasutatakse mozzarellat pitsa peal ja erinevate salatite sees.
Viited muuda
- ↑ Jana, A.H., Mandal, P.K. 2011. Manufacturing and Quality of Mozzarella Cheese: A Review Vaadatud 2. aprill 2020.
- ↑ 2,0 2,1 Filippone, P.T. 2020. What Is Fresh Mozzarella Cheese? Vaadatud 3. aprill 2020.
- ↑ Joseph, M. 2018. Mozzarella Cheese: Nutrition Facts (and Is It Healthy?) Vaadatud 1. aprill 2020.
- ↑ Ajakirjade Kirjastus AS. Mozzarella Vaadatud 2. aprill 2020.