|
See artikkel räägib 1061. aastal aset leidnud lahingust, teiste samanimeliste kohta vaata: Pihkva lahing
|
Pihkva lahing toimus 1061. aastal sossolite (tõenäoliselt mõni muinaseestlaste hõim) ja Pihkva ning Novgorodi vägede vahel. Lahingut mainivad Vana-Vene kroonikad.
| Pihkva lahing |
|---|
| Toimumisaeg |
1061 |
|---|
| Toimumiskoht |
Pihkva |
|---|
| Osalised |
|---|
|
|
| Kaotused |
|---|
|
|
Lahingule eelnevalt, 1060. aastal, oli Kiievi suurvürst Izjaslav I maksustanud sossoliteks nimetatud hõimu. Järgmisel kevadel ajasid sossolid maksukogujad minema, põletasid alates umbes 1030. aastast Kiievi võimu all olnud Tartu (Jurjevi) ja külad selle ümber ning tungisid kuni Pihkvani. Seal astusid neile vastu pihkvalased ja novgorodlased, kellega puhkes suur lahing. Lahingus olevat hukkunud 1000 venelast, sossoleid aga arvutult. Et kroonikates pole lahingu võitjat nimetatud, on võimalik, et selles olid edukamad sossolid – nii suure hulga oma poolel langenute tunnistamine on Vene kroonikates ebatavaline ja pärast seda lahingut lakkasid mõneks ajaks Eesti alale suunduvad sõjakäigud.[1][2] Samas on ka võimalik, et lahingu tulemus jäi "viiki": kumbki poolt ei saavutanud otsustavat edu ja pooled sõlmisid omavahel mingisuguse kompromissi.[3] Lahingut võib lugeda ka sündmuseks, mis lõpetas esimese teadaoleva Kiievi-Vene võimuperioodi praeguse Eesti alal. Venelaste retki Eesti alale pole teada järgneva poole sajandi jooksul.
Allikateksti tõlge
muuda
„Samal suvel läks Izjaslav sossolite vastu ja pani neid maksma andamit 2000 grivnat aastas. Nemad aga olles [algul] nõus maksma, ajasid maksukogujad minema; kevadel [seega aastal 1061] aga tulid ja vallutasid külad Jurjevi ümbruses, põletasid linnuse ja majad ning tegid palju kurja, jõudes sõdides kuni Pihkvani. Ja nende vastu läksid taplusse pihkvalased ja novgorodlased, venelasi langes 1000, sossole aga arvutult.“
– Sofia I leetopiss[4]
- ↑ Mart Laar, 101 Eesti ajaloo sündmust. Lk 19.
- ↑ Ain Mäesalu
- ↑ Setomaa. 2, vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani. Lk 176.
- ↑ Andres Tvauri. Muinas-Tartu, lk-d 226–227.
- Mart Laar, 101 Eesti ajaloo sündmust. Tallinn: Varrak, 2010, lk-d 18–19.
- Setomaa. 2, vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani. Koostajad ja toimetajad Heiki Valk, Anti Selart ja Anti Lillak. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, 2009. Lk-d 175–176.
- Andres Tvauri, Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost. Tartu-Tallinn, 2001. Lk-d 226–229.
- Sulev Vahtre, Kiovan Venäjä ja Viro 1030–1061. In: Suomen varhaishistoria. Rovaniemi, 1992. Lk-d 623–630.
- Ain Mäesalu, Vene kroonikate Jurjev oli tõenäoliselt siiski Tartu. Sirp 12.10.2001
