Ava peamenüü

Petseri Postimees oli ajaleht, mis ilmus aastatel 19091910.

Petseri Postimeest trükiti Tartus Postimehe trükikojas ning selle vastutav väljaandja ja toimetaja oli Anton Jürgenstein. Üksiknumbri maht oli 8 lehekülge, see ilmus kaks korda kuus, esialgu ebakorrapäraselt, hiljem iga kuu 1. ja 15. päeval. Kokku ilmus lehte ajavahemikus 6. juuni 1909 – 1. aprill 1910 19 numbrit. Ajaleht pandi seisma majanduslikel põhjustel.

Lehe eesmärgiks oli anda eesti keelt kõnelevatele Petseri ümbruse elanikele, eestkätt setudele, teavet laiema maailma, eriti Eesti olustiku kohta, ning harida neid rahvuslikus vaimus, soovides teha neist "tõelised eestlased". Lehes avaldati mitmeid artikleid Eesti rahvuslike sõlmküsimuste, nagu emakeelse koolihariduse ja rahvuskultuuri edendamise, asjus, aga ka spetsiifilisemalt Setumaad puudutavates küsimustes, näiteks eestikeelse vaimulikkonna loomise ning setude eestikeelse ja -meelse harimise asjus. Lisaks sellele tegeleti ajalehes ka aktiivselt karskusliikumise propageerimisega ning avaldati mitmeid populaarteaduslikke artikleid, eriti põllumajanduse kohta. Lehe lõpuosa oli pühendatud uudistele, need olid jagatud mitmeks osaks. Esikohal olid kohalikud uudised, kus puudutati nii Petseri ümbruskonnas toimunut kui ka Lõuna-Eesti, eriti Võrumaa sündmusi. Järgnevalt vaadeldi sündmusi Lätis, kuid mõnikord jäeti see osa ka vahelt ära ning vaadeldi kohe juhtumisi mujal Venemaal. Päris lõpus olid välisuudised, mis olid enamasti pühendatud Euroopa sündmustele ja kus domineeris tugevalt toonase tehnika tippsaavutuse, lennukiga (ehk tuulelaevaga) seonduv.

Lehe keeleline külg oli väga ebaühtlane. Väljaandjad püüdsid ühteaegu olla nii arusaadavad setudele, püüdes samas siiski säilitada ka võimalikult palju kirjakeelsust, mille tulemusel võisid ühes numbris mitmete sõnade kirjapildid üksteisest erineda (näiteks Vastseliina ja Vahtseliina). Lõppkokkuvõttes ei õigustanud selline lähenemine ennast, sest enamikku setudest jättis leht külmaks ning selle põhilisteks tellijateks olid Pihkvamaale asunud eestlastest asunikud. Kuid ka nende seas polnud leht eriti populaarne, seda enam, et selle suunitlus oli selgelt setudest õigete eestlaste kasvatamine. Seetõttu sattus ajaleht peagi majanduslikesse raskustesse ning see pandi seisma juba vähem kui aasta pärast. Uuesti püüti Petseri Postimeest Karl Ustavi eestvõttel välja andma hakata 1919. aastal, kuid see nurjus Vabadussõja-aegsete raskete olude tõttu.